Viivitamine ravimite kasutuselevõtus Covid-19 ravis maksab inimelusid

Autor: Kaari Saarma, MSc molekulaarbioloogias, sõltumatu Covid-19 uurija
Artikkel on avaldatud esmakordselt 10.06.21 (enne Teadusuudis.ee loomist).

Enam kui aasta pärast pandeemia algust on enamikule selge, et algne peavooluversioon SARS-CoV-2 ülekandumisest nahkhiirelt inimesele Wuhani turul on sama kaugel tõest, kui NSVL-aegne õpik kodumaa ajaloost. Sama ekslik on arvamus, et haiglate ülekoormuse ärahoidmiseks on olemas vaid kaks lahendust:

1) piirangud - maskid, kätepesu, kontaktide vähendamine ja
2) vaktsineerimine.

Tegelikult on olemas mitmeid muid arukaid lahendusi nagu

3) haiguse varajane ravi ja
4) nakatumise ja/või haigestumise ennetamine näiteks ivermektiiniga.

Kui mitmel pool maailmas kasutatakse mitmekülgseid ravivõtteid koduse ravi puhul, et kiiremini terveneda ja vähenda haiglaravi vajadust ning suremust, siis Eestis on patsiendil võimalik enne haiglasse jõudmist vastavalt ravijuhistele vaid teed juua ja palavikku alandada.

Lihtsam on kustutada väike lõke kui suur tulekahju

Covid-19 puhul kehtib sama, mis paljude haiguste puhul – mida varem alustada raviga, seda kergem ja odavam on seda ravida ning seda parem on tulemus. See printsiip on paljudes riikides pandeemia ajal ununenud, sest uuringute fookus on olnud haiglaravil mitte haiguse varajasel ravil ja ennetusel.

Covid-19 haiguse võib väga lihtsustatult jagada kahte faasi. Esimesel nädalal ehk haiguse varajases faasis tekivad gripilaadsed sümptomid: palavik, kuiv köha, lihasvalu, väsimus, maitsemeele kadumine jne. Esimesel nädalal viirus paljuneb kehas ja tõhus on viirusevastane ravi. Enamikel haigus sellega lõpeb ja inimene saab terveks, ent väiksel protsendil edeneb haigus järgmisesse faasi. Haiguses hilises faasis, tavaliselt teisest nädalast alates tekivad raskematel juhtudel põletikulised reaktsioonid (kopsupõletik, hingamisraskus jne) ja inimene viiakse haiglasse. Immuunsüsteem reageerib üle ja tekib trombioht. Sel perioodil üldjuhul viirus ei paljune enam laialdaselt ja viirusevastane ravi ei aita. Teisel nädalal on tõhus põletikuvastane ravi.

Ivermektiin: mitmekülgne “imeravim” üllatab ja ületab jätkuvalt ootusi

Selle pealkirjaga ilmus aastal 2017 teadusartikkel ivermektiinist – ohutust ravimist, millel leitakse jätkuvalt uusi raviomadusi üha uute haiguste puhul.^[1] Algselt parasiidiravimina kasutusele võetud ivermektiinil on avastatud ka lai viiruse-, põletiku- ja isegi vähivastane toime. Ravimi ohutusprofiili tuntakse hästi – seda on üle 30 aasta jooksul manustatud 4 miljardit doosi. Kõrvaltoimed on üldjuhul leebed ning tõsiseid esineb haruharva. Ivermektiini avastanud teadlased said aastal 2015 Nobeli preemia.

Paljud arstid taipasid varakult, et viiruse- ja põletikuvastaste omadustega ivermektiin võib olla tõhus Covid-19 ravis. Ivermektiini SARS-CoV-2 vastane toime in vitro kinnitati juba pandeemia alguses aprillis 2020. Võiks arvata, et pärast seda käivitasid meie tervist kaitsvad asutused kliinilised uuringud nii ohutu ja paljulubava ravimiga, mis odavuse tõttu oleks maailmas ka laialdaselt kättesaadav. Kahjuks seda ei juhtunud. Miks pole Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), USA Riiklik Terviseinstituut (NIH) ning suured instituudid Põhja-Ameerikas ja Euroopas teinud aasta jooksul uuringuid ivermektiiniga, mille ravikuur maksab enamikes riikides vaid 1-5 eur? Miks rahastas NIH juba veebruaris 2020 hoopis uuringut remdesiviiriga, mille ravikuur maksab 2500 eur? NIH oli ka Moderna vaktsiiniuuringute sponsoriks, ning leping NIH-i ja Moderna vahel sõlmiti jaanuaris 2020 – ajal, mil polnud veel teada, millise ulatusega pandeemia on tulekul, sest nakatunuid oli paarsada ja surnuid neli inimest.

Suure valimiga randomiseeritud kliinilised (RCT) uuringud on väga kulukad ning jõukohased eeskätt WHO ja NIH-i sarnasetele asutustele ning ravimifirmadele. Ivermektiin on geneerilise patenditasuta odav ravim ning selle uuringud pole ravimifirmadele kasumlikud, seega puudub nendepoolne initsiatiiv. Uuringuid on pandeemia tingimustes teinud eeskätt lahendustele orienteeritud arstid ja teadlased missioonitundest.

Kuigi edulugusid ivermektiiniga on tuhandetel arstidel üle maailma, pole enamikku neist vormistatud uuringuteks. Tõelise arsti prioriteet pole laitmatud uuringud vaid ravi, mis aitab patsienti. Suurepärase arsti omaduseks on lisaks ratsionaalsetele teadmistele ka hea intuitsioon valida patsiendi jaoks parim ravi olukorras, kus normidele vastavaid uuringuid veel pole. Mitmetes riikides võtsid arstid ivermektiini kasutusele juba esimese laine ajal ilma uuringuteta, sest ravimi ohutus oli teada ja kaotada polnud midagi. Statistika erinevates riikides näitab, et pärast ivermektiini laialdast kasutuselevõttu langes nii haiglaravi vajadus kui ka suremus. Tänaseks on ivermektiin kasutusel Covid-19 ravis 25-s riigis ja ka mitmes Euroopa Liidu (EL) riigis.

Uuringud näitavad, et ivermektiin on tõhus Covid-19 ravis ja ennetuses

Ivermektiini kohta on 93 uuringut, nende hulgas 28 RCT uuringut. Paljud uuringud on väikesemahulised, ent metaanalüüside abil saab neist teha usaldusväärseid järeldusi. Nii leidis Briti ivermektiini ekspertkomisjoni (BIRD) metaanalüüs, et ivermektiini kasutamine vähendas suremust 68% ning ravimi kasutamine profülaktikas vähendas haigestumise riski 86%.^[2] Sarnase tulemuseni on jõudnud 5 erinevat metaanalüüsi. Tõendust on igal tasandil: in vitro, loomkatsetes, vaatlusuuringutes, RCT-uuringutes, metaanalüüsides ja riikide statistikas. Aprilli lõpus toimus  rahvusvaheline konverents teemal “Ivermektiin Covid-19 ravis ja ennetuses”.^[3]

Ivermektiin on tõhus Covid-19 haiguse kõikides faasides ja ka nakatumise ennetuses. Ravimil on haiguse alguses viirusevastane ning hilises faasis põletikuvastane toime. Ravimõju on parim haiguse varajases faasi. Ravimist on abi ka pika Covidi puhul, ent varajast ravi saanud patsientidel esineb seda üliharva. Ivermektiin pole üksinda imeravim, vaid tõhusaim on kombinatsioonravi koos teiste ravimite ja vitamiinidega.

Nimekatest arstidest ja teadlastest koosnev grupp, Front Line COVID-19 Critical Care Alliance (FLCCC) on teinud pandeemia algusest peale suurepärast tööd, et olemasolevate ravimite hulgast leida parimad Covid-19 erinevate faaside jaoks. FLCCC on aktiivselt edendanud ivermektiini kasutuselevõttu USA-s ning on kirjutanud ka põhjaliku ülevaate ivermektiini uuringutest.^[4] Suuresti nende töö tulemusena uuendas NIH oma seisukohta ivermektiini suhtes jaanuaris 2021, mille järel USA arstidel on olnud võimalus kasutada ivermektiini Covid-19 ravis ka väljaspool kliinilist uuringut. FLCCC on koostanud haiguse algfaasi raviks protokolli IMASK+, mis sisaldab ivermektiini, tsinki, D- ja C-vitamiini ning teisi ravimeid.^[5] Selle raviga väheneb haiglaravi vajadus 70-85% võrreldes tavaraviga.

FLCCC arstid on olnud Covid-19 ravis rajaleidja rollis. Juba aprillis 2020 oli FLCCC koostanud haiglaraviks protokolli MATH+ koos kortikosteroidiga.^[6] Tol hetkel olid NIH ja WHO hoiatanud steroidide kasutamise vastu, sest haiguse algfaasis võib see soodustada viiruse paljunemist. Nüüdseks teame, et kortikosteroidide kasutamine haiguse hilises faasis on õigustatud. MATH+ protokolli järgivates haiglates on suremus 4-10%, Eestis aga näiteks 15%, ja kõrgem ka mitmel pool mujal.^{[7] [8] [9]} Protokollis MATH+ ei kasutata remdesiviiri, sest viirusevastasel ravimil pole haiglaravi faasis suurt mõju.

Ivermektiin on tõhus viiruse uute ja vanade tüvede vastu

Lisaks uuringutele kinnitab ivermektiini ravi- ja ennetusmõju meditsiinistatistika paljudes riikides, näiteks Peruus, Tšehhis, Slovakkias, Mehhikos, Indias jne. Huvitavaks näiteks on ka Brasiilias kaks teineteisest 150 km kaugusel eri maakkondades asuvat sarnase populatsiooniga tihedalt asustatud linna: 2 milj elanikuga Manaus ja 1,5 milj elanikuga Belém. Mõlemad linnad kannatasid rängalt esimese laine ajal. Manauses nakatus talvisel perioodil (mai-september 2020) 76 % elanikkonnast ja arvati, et on saavutatud karjaimmuunsus. Aasta lõpuks oli aga karm tegelikkus hoopis uue nakkavama tüve teke. Ivermektiini võeti kasutusele alles aastal 2021. Belém võttis juba mais 2020 kasutusele ivermektiini nii ennetuseks kui ka raviks, mille järel surmanumbrid langesid kiiresti, kuigi ühiskond avati esimeste hulgas. Belémis ei tekkinud uut tüve. Kuigi nakatumised käisid seal üles-alla, püsis suremus madalana märtsini 2021. Belémi arstide sõnul on ivermektiin raskete haigestumiste ja surmade ärahoidmises tõhusam, kui ühiskonna lukkupanek.^{[10] [11] [12]}

Pea kõikjal maailmas napib vaktsiine. Lisaks on vaktsiinide tõhusus mitmete uute tüvede vastu langenud. Erinevalt vaktsiinidest on laia viirusevastase spektriga ivermektiin tõhus ka uute tüvede vastu. Ravi ja vaktsiine ei peaks vastandama. Mõlemal on oma koht infektsioonide kontrolli all hoidmisel ja käsitlemisel. Ivermektiini efektiivsus nakatumise ärahoidmisel on 86%, mis on sarnane parimate vaktsiinide efektiivsusega. Lisaks on ivermektiinil muid häid omadusi, mida vaktsiinidel pole. Ravim aitab ära hoida nakatumist ja haigestumist ka pärast kontakti nakatunuga. Ühe pereliikme nakatudes võivad teised pereliikmed ivermektiini võttes nakatumist vältida. Lisaks kiirendab ravim paranemist ning lühendab nakkusohtlikku perioodi. Arvukate arstide ja teadlaste hinnangul võiks maailmas pandeemia 4-6 nädalaga ivermektiini abil lõplikult seljatada.^{[13] [14]} Ajal, mil vaktsiinide pikaaegsed tüsistused on kaardistamata, peaks ohutu ivermektiin arstidele ja patsientidele kättesaadav olema.

JAMA uuring - Eesti spetsialistide eksliku arvamuse kujundaja

WHO on andnud teada, et ivermektiini soovitamiseks oleks vaja suuremaid ja kvaliteetsemaid uuringuid, ent pole aasta jooksul uuringuid toetanud. Ent ka uuringute kuldstandard – randomiseeritud topeltpime uuring – võib viia eksitavate tulemusteni. Kahetsusväärseks näiteks on märtsis 2021 ajakirjas JAMA ilmunud uuring,^[15] mille põhjal on mitmed Eesti spetsialistid kujundanud eksliku arvamuse, et ivermektiinil puudub Covid-19 vastane mõju. Kahjuks pole nad tutvunud selle uuringu kohta ilmunud kriitikaga,^[16] vaid on andnud hinnangu puudulikele andmetele tuginedes ja samas kümneid teisi uuringuid ignoreerides. Uuringu läbiviijatel oli huvide konflikt Covid-19 vaktsiini- ja ravimitootjatelt (sh Merck) saadud rahastuse tõttu ning uuring kavandati nii, et ivermektiini ravimõju jääks ebaselgeks. Uuringusse valiti osalema noored (mediaan 37 a), kes ei kuulu Covid-19 riskigruppi ning tervenevad tavaliselt ka ilma ravita. Tulemusnäitajaid muudeti uuringu käigus ja paranemist hinnati telefoni teel. Raviga alustati kuni seitsme päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist, mil osa patsiente oli juba paranemas. Uuringus osalemist ei takistanud kuus päeva varasem ivermektiini manustamine, kuigi ravim mõjub üle nädala. Uuring viidi läbi piirkonnas, kus ivermektiini kasutati laialdaselt nii ennetuseks kui raviks. On mitmeid põhjuseid kahtlustada, et platseebogrupp tarvitas varjatult ivermektiini: a) ravimi mööduvad kõrvalmõjud olid sarnased mõlemad grupil, b) platseebo maskeerimine ebaõnnestus uuringus, c) ivermektiin oli uuringu piirkonnas käsimüügis ning laialdaselt reklaamitud Covid-19 raviks, d) platseebogrupi tervenemisnäitajad olid paremad kui võis eeldada eelnevatele uuringutele toetudes.

Ivermektiini saanutel läks siiski paremini, kui platseebogrupil kõikides parameetrites (tervenemise kiirus, haiguse ägenemine ja suremus), ent tulemus polnud uuringu väiksuse tõttu statistiliselt märgatav.

Üle 120 arsti poolt allkirjastatud avalikus kirjas JAMA toimetajatele väidetakse, et uuring on tõsiste puudustega ning selle tulemused pole usaldusväärsed.^[17] On kurb, kui sellise küsitava väärtusega uuringu põhjal teevad meie spetsialistid järelduse, et ivermektiinist pole Covid-19 ravis abi. On mitmeid kümneid teisi uuringuid, mille finantseeringute taga pole huvide konflikti ning mis kinnitavad ivermektiini ravimõju.

Huvide konflikt ei lase pandeemial lõppeda

Kuigi ivermektiini kasutamiseks oli piisavalt tõendust juba detsembris 2020 on ametkonnad viivitanud selle soovitamisega. Ootamatult andis Euroopa Ravimiamet (EMA) 22.03.2021 hoopis välja soovituse mitte kasutada ivermektiini Covid-19 ravis väljaspool kliinilist uuringut.^[18] Sarnase soovituse tegi ka WHO. BIRD koostas avaliku vastuse EMA eksitavale otsusele 26.03.2021, milles kritiseerib teravalt otsuse sisu.^[19] BIRD-i põhjendatud hinnangul on ivermektiini mõju ja ohutus Covid-19 ravis juba tõendatud. EMA seisukoht ei ole vastavuses viiest metaanalüüsist neljaga ja kattub ainult ühe metodoloogiliselt halvasti koostatud metaanalüüsiga.

Kuna ravimi positiivne mõju on tõendatud, ei ole enam eetiline teha potentsiaalselt eluohtliku haiguse kohta edasisi kliinilisi uuringuid platseeborühmaga. Need võiksid piirduda uuringutega, mis selgitavad optimaalset doosi, erinevate ravivahendite koosmõju ja ravimi kasutamist profülaktikas.

Paljud riigid on kinnitanud ivermektiini Covid-19 ravimiks EMA ja WHO vastuseisust hoolimata. Teistes riikides on arstid pidanud võitlema, et ravida oma patsiente ohutu ravimiga. Ekspertkomisjonid USA-s, Ühendkuningriigis, Itaalias, Hispaanias, Jaapanis ja mitmetes muudes riikides on kutsunud üles viivitamatult kasutama ivermektiini Covid-19 ravis. FLCCC põhjendab oma avalikus teatises 03.04.21 detailselt, et ravimi laialdaseks kasutamiseks on piisavalt uuringuid ning, et EMA, WHO ja riiklike ametkondade soovitused ivermektiini vastu pole teaduspõhised.^[20]

Prantsusmaal saatis 1500 arsti 07.05.2021 ühispöördumise terviseministrile, nõudes ivermektiinile erakorralist kasutusluba Covid-19 ravis, et aidata oma patsiente ning olla võimelised täitma Hippokratese vannet.^[21]

FLCCC süüdistab oma avalikus deklaratsioonis 12.05.21 WHO-d, EMA-d ja muid terviseametkondi Euroopas ja Põhja-Ameerikas koordineeritud valeinformatsiooni kampaanias ivermektiini vastu.^[22] India arstid olid sunnitud juristide abiga korrale kutsuma WHO-d seoses tahtliku valeinformatsiooni levitamisega ja ivermektiini kasutamise takistamisega.^[23]

Odavad ravimid vaikitakse maha

Ivermektiin pole ainus ravim, mille uurimisest ja kasutamisest WHO ning muud ametkonnad huvitatud pole. Sarnane saatus on kahjuks ka budesoniidil ning hüdroksüklorokviinil (HCQ). Neid ravimeid ühendab lisaks pikaaegsele kasutusele ja hästi tuntud ohutusprofiilile ka odavus. Ravikuuri hind nende ravimitega jääb enamikes riikides alla 20 euo.

Võrdluseks võiks tuua remdesiviiri, mille ravikuur maksab 2500 eur. Uuringute järgi remdesiviir ei vähenda suremust, ent võib teatud patsientidel veidi kiirendada paranemist haiglas. Remdesiviir kinnitati ametlikult Covid-19 ravimiks EMA ja USA Ravimi ja Toiduameti (FDA) poolt ivermektiinist kordades väiksema uuringutoega. Eesti on ostnud remdesiviiri juba miljoni euro eest ja Haigekassa hüvitab ravi maksumaksja rahaga. Imeväikse või olematu kasuefekti kõrval on remdesiviiri kõrvalmõjud kordades tõsisemad kui ivermektiinil.

Tabel 1. WHO ravimijärelvalve andmebaas^[24] (130 riiki) seisuga 19.05.21

Meie tervist “kaitsvad” asutused on kutsunud üles kõiki pingutama, et säästa elusid, ent pole korraldanud ühtegi uuringut selgitamaks HCQ või ivermektiini mõju eraldi või erinevate ravimite koosmõju haiguse varajases faasis. Vastupidi - varajane ravi on olnud pandeemia ajal tabuteema ja kümnete aastate jooksul ohutuks tunnistatud ravimid on lavastatud ohtlikeks. Ravimite ohutust, uuringuid ning tsensuuri on põhjalikult käsitletud uurimustöös, mille saatsin Eesti ametkondadele ja arstidele 12.03.21.^[25] Töös on lisaks ülevaade erinevatest Covid-19 algfaasi raviprotokollidest, mida kasutatakse edukalt paljudes riikides.

Selle asemel, et ravimid kriisi tipphetkel kasutusele võtta, kirjutasid Irja Lutsar, Peep Talving, Joel Starkopf ja Ruth Kalda oma ühiskommentaaris Tartu Postimehes,^[26] et ivermektiini ja HCQ kasu Covid-19 puhul pole tõestatud ning kõnealused ravimid võivad kaasuvate haigustega patsientidele pigem ohtlikud olla. Nii võib kahtlemata tunduda, kui usaldada EMA, FDA ja WHO seisukohti teemasse süvenemata.

Ivermektiin ja HCQ on WHO oluliste ravimite nimekirjas ning käsimüügis paljudes riikides. Ivermektiini kasutatakse Covid-19 ravis parasiidiraviga sarnastel doosidel (0,2 mg/kg), ent isegi kümme korda kõrgemad doosid on hästi talutavad. Uuringute ülevaade leidis, et kõrvaltoimeid esines harva ning need olid kerged või mõõdukad.^[27] Covid-19 kontekstis on oluline teada, et ivermektiin on ohutu eakatele ja immuunpuudulikkusega patsientidele.

HCQ-d on kasutatud 65 aastat ja selle kõrvalmõjusid tuntakse hästi. Ravimit on seni lubatud kasutada ka lastel, rasedatel, vanuritel ja immuunpuudulikkusega patsientidel. Reumatoidartriidi ja luupuse puhul tarvitatakse igapäevaselt aastaid sama doosi, mida Covid-19 puhul oleks vaja võtta haiguse algfaasis ainult 5-7 päeva (2 x 200 mg päevas). HCQ muutumine ohtlikuks just pandeemia ajal kummastab. Mitte üheski Covid-19 algfaasi uuringus (n=29) pole täheldatud HCQ ohtlikkust, küll aga näitavad kõik ravimi kasu. Ravimit peetakse eksitavalt ohtlikuks uuringute põhjal, kus manustati liiga kõrgeid doose haiglapatsientidele. Haiglas ehk haiguse hilises faasis pole HCQ-st enam kasu, lisaks on raskes seisundis patsientidel suurem risk kõrvalmõjudeks. Näiteks WHO Solidarity ja Recovery uuringus manustati üledoose – esimese 24 tunni jooksul 2400 mg HCQ-d, mis on 6 korda kõrgem kui haiguse algfaasis võetav doos.^[28] Pole ime, et raskes seisundis haiged kannatasid ja osad isegi surid HCQ üledoosi tõttu.^[29] Üledooside abil lavastati HCQ ohtlikuks ravimiks. Oma negatiivse panuse andis ka ajakirja Lancet võltsitud andmetega artikkel, mis võeti hiljem tagasi.

HCQ kohta on 14.04.21 seisuga tehtud 281 uuringut. Metaanalüüs, mille aluseks on 233 uuringut 359000 patsiendiga kinnitab, et HCQ on tõhus haiguse algfaasis vähendades suremust 72%, ent ravimi kasu haiguse hilises faasis on väike (23%).^[30]

Kuigi ivermektiin ja HCQ on üldiselt ohutud ravimid, siis iga patsiendi jaoks need ei sobi. On hästi teada, millistel harvadel juhtudel peab nende kasutamisel olema ettevaatlik või neid vältima. Õige ja ohutu raviotsuse teeb arst, kes teab patsiendi haiguslugu, kaebuseid ja teisi kasutatavaid ravimeid. Kõiki raviskeeme peab individuaalselt kohandama.

Eestis puudub Covid-19 haiglaeelne ravi ja ennetus

Kui haiglaravi toimib Eestis hästi, siis ravikorralduse suurim puudus on see, et haiglaeelne ravi puudub või jääb erinevatel põhjustel hiljaks. Perearstide Selts on otsustanud jätta ambulatoorsed patsiendid ilma viirusevastasest ravist ning ka toetavast ravist näiteks D-vitamiini, C-vitamiini ja tsingiga. Patsiendi koduse ravi juhend valmis pärast minu uurimustöö edastamist Perearstide Seltsile, ignoreerides selle tõenduspõhiseid raviviise. Ka patsiendi käsitlusjuhend perearstidele väidab ekslikult, et viirusevastane ravi puudub. Kui HCQ-d (Plaquenili) ja budesoniidi saab arst Eestis välja kirjutada, siis müügiloata ivermektiini (Stromectol) on võimalik välja kirjutada ainult parasiidiraviks. Erinevalt Eestist on enamikes Euroopa riikides arstidel võimalus ivermektiini kirjutada Covid-19 puhul off-label ravimina. Stromectoli hind on Eestis 70 eurot, ent mujal maailmas maksab ravim 3-20 eurot.

Lisaks maskidele, distantsi hoidmisele ning kätepesule on olemas mitmeid muid viise, millega on võimalik ennetada nakatumist ja/või haigestumist. Ivermektiin on tõhus (86%) nakatumise ennetuses ning seda kasutatakse mitmetes riikides haiguste perioodil profülaktiliselt kord nädalas. Eesti teadlaste ninasprei on viimaks müügil, aga juba kaua enne seda oli olemas mitmeid muid vahendeid, millega on võimalik end lühiajaliselt kaitsta nakatumise eest, ent millest vaikiti. Nendeks on erinevad ninapihustid, suu- ja kurguloputusvahendid ning silmatilgad.

Erinevad vitamiinid ja muud ravivahendid – näiteks D-vitamiin, C-vitamiin, tsink ja kvertsetiin - aitavad ennetavalt tarbides ära hoida haigestumist (mitte nakatumist) või põdeda haigust kergemalt. Nendest tänaseks vägagi veenva uuringutoega D-vitamiin on sedavõrd oluline raske haiguse vältimises, et seda peaks riskigrupile tasuta jagama ning aktiivselt teavitama rahvast selle tarbimise vajalikkusest septembrist aprillini.

Kui võtame kasutusele varajase ja ennetava ravi, siis sügisel kolmandat lainet ei tule. Isegi kui nakatumisnumbrid peaksid kerkima uute tüvede tõttu, siis haiglates me seda ei märkaks. Riskigruppi kuuluvatel nakatunutel on pärast sümptomite teket võimalik alustada raviga, mis vähendab haiglasse sattumise riski 80%. Nakatumiste arvu tõustes on võimalik kasv pöörata languseks vaid mõne nädalaga, manustades kord nädalas ivermektiini.

EMA ja WHO soovitused pole kohustuslikud

Nii ivermektiini, budesoniidi kui HCQ-d on saatnud pandeemia ajal ulatuslik tsensuur ning ravimeid kasutavaid arste on tagakiusatud ja naeruvääristatud. Mis on tõhusa ravi eiramise ja tsensuuri põhjuseks, võib selguda aastate pärast. On aga selge, et viimane aeg on kriisis nüüd ja kohe teaduspõhiselt “oma peaga mõelda”, mitte oodata kuni EMA ja WHO viimaks tõhusaid ravimeid soovitama hakkavad. EMA ja WHO soovitused pole kohustuslikud. Vastupidi – Eesti ametkondadel on kohustus langetada iseseisvad otsused teaduspõhiselt ja rahva tervise huvidest lähtuvalt. “Rahuaja laisk mugavusbürokraatia sõjaajal” pole strateegia, mida meie ametkonnad tohiks hetkel viljeleda.

Kriisi saab lahendada siin ja praegu ainult vahenditega, mis meil täna on olemas.

Tänast lahingut pole võimalik võita relvadega, mis saabuvad kuude või aastate pärast. Teadlaste ja arstide intensiivse töö tulemusena jõuab ivermektiin Euroopa Liidus ametlike Covid-19 ravimite nimekirja ükskord niikuinii. Seda hoolimata võimalikust huvide konfliktist. Miks peaksime meie EMA otsust oodates hoiduma võimalusest päästa elusid? Juba läinud aasta detsembriks oli piisavalt teadusinfot Covid-19 varajase ravi kohta. Kui seda oleks kasutatud, poleks ühiskonda pidanud lukku keerama ja sadade inimeste elu oleks päästetud. Seda tagantjärgi tunnistada on raske, ent julgustan otsustajaid ja spetsialiste seda tegema. Pea kõik on selles keerulises kriisis eksinud, ent edasine ohutu ja kättesaadava ravi maha vaikimine on andeksandmatu.

Palun vastutavaid ametkondi meie rahva tervise nimel viivitamatult süveneda ivermektiini ja teiste ravimitega tehtud uuringutesse, et uuendada soovituslikke ravijuhendeid. Teen ettepaneku luua sõltumatu ekspertkomisjon ivermektiini ja teiste ravimite kasutuselevõtu võimaluste analüüsimiseks Eestis.