MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased, mis koondab enda alla üle viiekümne arsti, teadlase ja erialaspetsialisti, saatis Sotsiaalministeeriumile selgitustaotluse seoses detsembris 2022 ministeeriumidele kooskõlastamisele saadetud kahe määruse muutmise eelnõuga, millega sooviti muuhulgas anda kooliõele õigus vaktsineerida suulise nõusoleku alusel alaealist, isegi kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud ja eelnõga sooviti lisada Covid-19 vaktsiinid immuniseerimiskavasse.
Arstid ja teadlased leiavad, et antud küsimustes ei ole ühiskonnas toimunud diskussiooni, pole jagatud usaldusväärset infot vaktsiinide kasude ja riskide kohta, ühtlasi pole selge, kes vastutab võimalike kahjude eest. MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased toob oma pöördumises ja selgitustaotluses välja ettepanekud, et kaitsta laste tervist ja parandada usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu.
Toome siinkohal pöördumise täies mahus.

Avalik selgitustaotlus immuniseerimiskava ja koolides vaktsineerimise teemal

Kuupäev: 1. veebruaril 2023

Adressaat: Sotsiaalministeerium
Teadmiseks: EV õiguskantsler, Immunoprofülaktika ekspertkomisjon, Terviseamet, Eesti Haigekassa, Ravimiamet, Riigikogu Sotsiaalkomisjon, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haiglate Liit, Teadusnõukoda, Riigikogu liikmed, EV valitsus, EV peaminister, EV President, MTÜ Mõttekoda Terve Laps - Terve Ühiskond, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, MTÜ Haridusvaldkonna Esinduskoda, MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks, MTÜ Eesti Lastevanemate Liit, MTÜ Ikkagi Inimesed, Lastekaitse liit, Eesti Patsientide Esindusühing
Kellelt: MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased
Sisu: Selgitustaotlus (6 lk), Lisa 1, Lisa 2, Lisa 3

Lp. Otsustajad

Tervise- ja tööminister saatis 07.12.2022 ministeeriumidele kooskõlastamiseks kahe määruse muutmise eelnõu, mille kooskõlastamise tähtaeg oli 14.12.2022:

1. Sotsiaalministri 13.08.2010 määrus nr 54 „Koolitervishoiuteenust osutava õe tegevused ning nõuded õe tegevuste ajale, mahule, kättesaadavusele ja asukohale“.

2. Tervise- ja tööministri 02.03.2017 määrus nr 9 „Immuniseerimiskava“.

Eelnõuga sooviti muuhulgas anda kooliõele õigus vaktsineerida suulise nõusoleku alusel alaealist, isegi kui lapsevanem on lapse vaktsineerimisest kirjalikult keeldunud,
lisada Covid-19 vaktsiinid immuniseerimiskavasse.
Täname eelnõu koostamises osalenud ametiasutusi ja spetsialiste püüde eest kaitsta laste tervist. Oleme tänulikud, et eelnõu puudusi tunnistati ja eelnõu jäi sellisel kujul vastu võtmata. Olles tutvunud eelnõu planeeritavate muudatuste ja selle meediakajastusega, teeme järgnevad tähelepanekud ja ettepanekud, et paremini kaitsta meie laste tervist ning ühtlasi parandada kodanike usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu. Oleme tänulikud, kui vastate meie selgitustaotlusele esimesel võimalusel. Oleme valmis andma oma tööpanuse ka arutelus ühise laua taga.

1. Eelnõu muudatuste teemal pole ühiskonnas toimunud diskussiooni.

Eelnõu kooskõlastuseks jäetud ühe nädala pikkune aeg polnud kaugeltki piisav, et erinevad huvigrupid oleksid jõudnud sellele reageerida. Kooskõlastusringi jäeti kaasamata mitmed laste õiguste ja tervise eest seisvad organisatsioonid ning huvigrupid. Eelnõu tekitas ühiskonnas hirmu, et lastevanemate õigustest sõidetakse poolsalaja üle. Riigi ja rahva vahelise usalduse loob enne olulisi otsuseid toimuv avalik arutelu, kus analüüsitakse neutraalselt nii poolt- kui vastuargumente. Arutelusse tuleks kaasata psühholoogid, psühhiaatrid, lapsevanemad, sõltumatud eksperdid ja kodanikuühendused.

2. Eelnõu sisu ja avalikkuses ilmunud sõnavõttude vahel on vasturääkivused.

Näiteks oli eelnõu algatamise taga väidetavalt madal HPV vastu vaktsineeritud laste arv.^[1] HPV-vaktsiin tehakse 12-14-aastastele, ent Õiguskantsleri hinnangul on nooruk kaalutlusvõimeline alates 15.-16. eluaastast.^[2] Vastuolud on tekitanud lastevanemates põhjendatud küsimuse, mis on eelnõu tegelik eesmärk?

3. Suurenenud usaldamatust saab taastada ausa kommunikatsiooniga.

Eelnõu taga võis olla õilis soov kaitsta laste tervist, ent paraku kahjustas see rahva usaldust valitsusasutuste ja meditsiinisüsteemi vastu, mis on koroonakriisis tehtud vigade tõttu niigi saanud tõsiselt kannatada. Selleks, et tõsta lastevaksiinide hõlmatust ja usaldust vaktsiinide vastu, on vaja esmalt tunnistada koroonakriisis tehtud vigu ning seejärel jagada kvaliteetset, kallutamata teavet vaktsiinide kasude ja riskide kohta. Laste vaktsineerimine koolides vanemate selja taga ei tõsta pikas perspektiivis vaktsineerimise hõlmatust, vaid kasvatab usaldamatust ja vaktsiinidest keeldumist.

4. Määrused peavad olema kooskõlas seadusega ja kaitsma meie laste tervist.

Vaktsineerimise puhul kehtivad põhimõtted patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohta on reguleeritud võlaõigusseadusega (VõS §766).^[3] Määrused peavad olema kooskõlas seadusega. Määrustega ei saa muuta seadusega sätestatud patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise põhimõtteid. Õiguskantsler on saatnud tervise- ja tööministrile pöördumise^[4] palvega viia määrused kooskõlla seadusega.

Seaduse (VõS §766 lg4) järgi on meditsiinitöötajal õigus vaktsineerida kaalutlusvõimelist last, isegi kui vanem või seaduslik hooldaja on sellele vastu. Üldiselt peetakse praktikas piisavalt kaalutlusvõimeliseks noorukeid alates vanusest 14-15. aastat, ent seaduses pole vanusepiiri määratletud. Seadusega pole selgelt välistatud nt 10-aastase lapse vaktsineerimine, isegi kui vanem on sellele vastu, eeldusel, et meditsiinitöötaja peab last kaalutlusvõimeliseks. Soovitame, et selline teoreetiliselt võimalik olukord oleks regulatoorse raamistikuga välistatud.

5. Lapse krooniliste haiguste ja allergiatega on kursis perearst ja lapsevanem.

Vanema vaktsineerimisest keeldumise põhjuseks võib olla lapse varasem reaktsioon mõnele vaktsiinile või ravimile, mida laps ise ei mäleta. Pole realistlik eeldada, et kooliõde suudab hallata kogu infot lapse haiguste, kasutatud ravimite ja varasemate reaktsioonide kohta.

6. Erandlikud olukorrad saab lahendada perearsti juures.

Enamik vanemaid armastavad oma lapsi ja soovivad neile parimat. Üldjuhul on vanemad oma teadmiste ja elukogemuse tõttu lastest võimekamad tegema teadlikku otsust vaktsineerimise suhtes. Erandlikud olukorrad, kus vanem keeldub lapse vaktsineerimisest, aga laps ise soovib seda, on võimalik lahendada perearsti juures.

7. Kehtiva seadusandluse kohaselt vastutab vanem alaealise tervise eest.

Alaealistele suuremate õiguste andmine vajab ühiskonnas laiemat arutelu, et see ei tooks kaasa soovimatuid tulemusi. Kui alaealist peetakse kaalutlusvõimeliseks mitmetahulises vaktsineerimise kasu ja riski analüüsis, võib see tuua kaasa õigustatud soovi nihutada ka muid piire. Seaduse järgi ei ole alaealine kaalutlusvõimeline otsustamaks, milliseid terviseriske toovad kaasa tubaka- ja alkoholitooted. Vastutustundlikul alaealisel pole võimalik osta alkoholi nt vanaemale välispidise ravimtaimetinktuuri valmistamiseks. Samuti ei saa alaealine olla iseseisev autojuht ja sõidutada vanaema poodi.

8. Pole selge, kes vastutab võimaliku vaktsiinitüsistuse korral.

Iga vaktsiiniga kaasneb harv, ent reaalne raskete kõrvaltoimete esinemise oht. Eelnõus ei määratleta, kes vastutab vaktsiinitüsistuse eest juhul, kui vanem on keelanud oma last vaktsineerida. Kas vastutust kannab kooliõde, riik maksumaksja kulul või laps, kelle eest vastutab vanem? Eelnõu ei selgita, kes nõustab last peale süsti tekkivate probleemide osas. Kuidas saab vanem last aidata, kui ta ei tea koolis toimunud protseduurist?

9. Kooliõe töörahu ja ohutus peavad olema tagatud.

Terviseametil peab olema võimalus kontrollida immuniseerimiskava täitmist ja kaitsta tervishoiuteenuse osutajaid süüdistuste eest. Kui last on vaktsineeritud vanema tahte vastaselt ja lapsel tekib vaktsiinist kõrvaltoime, on kooliõde ebameeldivas olukorras. Selle vältimiseks soovitame vanema keeldumise korral last koolis mitte vaktsineerida, vaid jätta see perearsti hooleks.

10. Määrus lõhub perekonnasuhteid ja sellega seoses lapse heaolu.

Normaalse, armastava vanema ja lapse suhet ei tohi kahjustada. Last ei tohi seada olukorda, kus ta peab seisma vanema ja kolmanda isiku vahel. Koroonakriisiga kaasnenud vaktsiinipoliitika on niigi tekitanud peresiseseid pingeid, mis vajavad tervenemiseks ühisosa, mitte lisapingeid. Määruse ettevalmistamisprotsessi tuleb kaasata ka psühholoogid ja psühhiaatrid, et paremini hinnata määruse mõju peresuhetele ning lapse psüühikale.

11. Kool peab olema turvaline koht, kus laps saab keskenduda õpingutele ja eakaaslastega suhtlemisele.

Vanema jaoks peaks kool olema turvaline teine kodu, kuhu ta saab saata lapse kartmata, et tema selja taga tehakse midagi, milleks tema oma vanemlikku nõusolekut pole andnud.

12. Vaktsineerimine ei ole erakorraline elupäästev ravi.

Võlaõigusseadusega on lubatud erakorralise ravi teostamine vanemate nõusolekuta, ent vaktsineerimise näol pole tegu ajakriitilise elupäästva raviga.

13. Kaalutletud otsuse jaoks on vaja piisavat infot vaktsineerimise kohta

Et vaktsineerimise teemal lõhenenud ühiskonda uuesti kokku tuua, on vaja mõista ka neid lapsevanemaid, kes keelduvad oma lapse vaktsineerimisest. Selle taga on tihti puudulik eelinformatsioon vaktsineerimise kohta ja/või varasem vaktsiinikahjustus. Selleks, et patsient saaks teha oma olukorras parima otsuse, peab tervishoiutöötaja andma talle otsuse tegemiseks vajalikku teavet (VõS §766 lg 1). Meditsiinieetikast lähtudes on tavaks kõnelda informeeritud otsusest. Lapsel ja vanemal on raske teha pädevaid otsuseid, kui neid ei ole asjakohaselt informeeritud. Tuginedes Õiguskantsleri Kantselei poolt välja antud lapspatsiendi teavitatud nõusoleku infolehele^[5], on MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased koostanud vormi vähima vajaliku info kohta, et hinnata vaktsineerimise kasu ja riski suhet (Lisa 2). Üheselt kasutatav vorm võimaldab Terviseametil toetada terviseteenuse pakkujaid vajaliku infoga ning taastab vanemate usaldust vaktsiinide ohutuse ja kvaliteedi suhtes.

14. Alaealise suuline nõusolek pole piisav.

Eelnõu sätestab, et “Iga õpilast immuniseeriv tervishoiutöötaja peab veenduma, et tal on selleks kaalutlusvõimelise õpilase teadlik suuline nõusolek.”

Alaealine on kergesti mõjutatav teiste inimeste ja väliste olukordade poolt. Lapse otsust võivad mõjutada teised lapsed, survestamine, soov vastanduda vanemaga hetkeemotsiooni ajendil jne. Olukorda, kus kooliõe sõna on lapse sõna vastu, tuleb vältida. Nii last kui vanemat tuleks teavitada vaktsineerimisest vähemalt 1 kuu ette, edastades teavitatud vaktsineerimisotsuseks vajaliku minimaalse informatsiooni (Lisa 2) ja paludes neil anda kirjalikku taasesitamist võimaldaval kujul oma nõusoleku või keeldumise (Lisa 3). Laste ja vanemate mõjutamine erinevate nn präänikute abil, mida nt koroonakriisis kasutati, peab olema välistatud.

15. Alaealise kaalutlusvõime hindamise võimekus kooliõe poolt on küsitav

Kaalutlusvõime hindamine on keeruline protsess, mis peaks kuuluma pigem psühhiaatrite ja kohtute kui kooliõe pädevusse, sest kaalutlusõiguse hindamise tulemusel sekkutakse perede põhiõigustesse. Kaalutlusvõime hindamiseks on olemas mahukad juhendid, mis tuleks enne hindamise alustamist läbi töötada.^{[6] [7] [8] [9] [10] [11] [12] [13] [14]} Üldiselt peetakse alaealist kaalutlusvõimeliseks siis, kui ta juba näitab teatud märke iseseisvumisest: nt kui ta 1) teenib endale iseseisvalt elatist, 2) on ema (abielus või mitte), 3) on abielus , 4) teenib sõjaväes.

16. Millise protokolli järgi hindab kooliõde lapse kaalutlusvõimet? Kuidas on garanteeritud lapse informeeritud otsus?

On küsitav, kas kooliõel ikka on võimalik tagada objektiivse informatsiooni edastamine lapsele ja hinnata lapse kaalutlusvõimet põgusal kokkupuutel. Kuidas tagatakse lapsele täpne informatsioon iga preparaadi kohta? Kuidas välistatakse oht info kallutatuseks ja lapse eksitamiseks, olgu tahtmatult või teadlikult? Kuidas garanteeritakse, et võlaõigusseaduses sätestatud patsiendi õigusi praktikas ei rikuta?

17. Vaktsineerimise puhul võiks kaalutlusvõime tulla kõne alla alates 16. eluaastast.

Vastavalt Õiguskantsleri pöördumisele, on laps kaalutlusvõimeline siis, kui ta mõistab vaktsineerimise olemust ja tema ees seisvaid valikuid. Selleks peab lapsel olema piisavad teadmised füsioloogiast ja erinevatest haigusseisunditest. Laps peab teadma enda kaasuvaid haiguseid ja igapäevaselt võetavaid ravimeid, et osata küsida vajalikku infot. Alla 16-aastasel lapsel puuduvad vajalikud teadmised, et mõista vaktsineerimise kasu ja riski analüüsi. Soovitame muuta regulatoorset raamistikku selliselt, et vanema keeldumise korral tohiks last tema soovil vaktsineerida ainult perearsti juures ja alates 16-ndast eluaastast. Ent sellegipoolest tuleks igas vanuses lapsi kaasata tema tervist puudutavatesse otsustesse ja aruteludesse nii palju kui võimalik. See arendab ja toetab last.

18. Kuidas saab laps teha teadliku vaktsineerimisotsuse, kui isegi erinevate riikide terviseametid pole üksmeelsed oma vaktsineerimissoovitustes?

Teadlik otsus eeldab vaktsineerimise kasude ja riskide mõistmist. Kuna ei kooliõel ega lapsel pole võimalik olla kursis niivõrd keerulise teema detailidega, tuleb neil praktikas lähtuda immuniseerimiskavast ja riiklikest soovitustest. Immuniseerimiskava kinnitab tervise- ja tööminister, keda nõustab immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Paraku pole aga komisjoni soovitused alati kooskõlas parima teadusliku teadmisega. Komisjon andis 30.11.21 soovituse vaktsineerida terveid 5-11-aastaseid lapsi Covid-19 vastu^{[15] [16]}, kuigi viirus lapsi ei ohusta ja enamik lapsi oli selleks hetkeks haiguse ka läbi põdenud. Vanemate madalat usaldust näitab see, et enam kui aasta jooksul on vaktsineeritud vaid u 5% selle vanusegrupi lastest.^[17]

Taani peatas 2022. a juulis alaealiste vaktsineerimise esimese doosiga. Samal ajal viidi USA-s läbi kampaania 6-kuuliste kuni 5-aastaste laste vaktsineerimiseks kolme doosiga. Septembris 2022 peatas Taani alla 50-aastaste tervete inimeste vaktsineerimine,^[18] ent meil soovitatakse endiselt 5-18-aastastele esmast vaktsineerimiskuuri ja üle 18-aastastele kolme doosi. Vaktsineerimise teema pole nii must-valge kui Eesti ametkondade kommunikatsioonist nähtub, erinevate spetsialistide vahel toimuvad tõsised vaidlused. Isegi arenenud riikide terviseametkonnad pole kõikides vaktsiinisoovitustes jõudnud üksmeelele.^[19] Teeme ettepaneku moodustada immunoprofülaktika ekspertkomisjoni ja teadusnõukoja kõrvale sõltumatutest ekspertidest koosneva nõukogu, mis käivitab ühiskonnas täna puuduva avatud teaduspõhise diskussiooni riiklike tervist puudutavate soovituste osas. Nõukogu eesmärk on tekitada sild ühiskonna eri huvigruppide ja ametiasutuste vahele.

19. Eelnõu seletuskiri sisaldab ebatõeseid ja teaduslikult põhjendamatuid väiteid.

Väide: „COVID-19-vastaste vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamine mõjutab Eesti rahva tervist positiivselt, kuna sellega aidatakse kaasa viiruse leviku tõkestamisele ning vähendatakse inimeste riski raskelt haigestuda uute võimalike viiruselainete jõudmisel Eestisse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on sihtrühma jaoks positiivse mõjuga…”

Arvukad uuringud kinnitavad, et omikron tüve puhul pole vaktsiinidega viiruse levikut võimalik tõkestada, sest niigi vähene kaitse nakatumise vastu muutub mõne kuu möödudes negatiivseks.^[20] Mahukas Rootsi uuring näitas, et omikron tüve ajal muutus Pfizeri, Moderna ja AstraZeneca vaktsiinide kaitse nakatumise vastu negatiivseks u 3 kuud pärast teist doosi. Vaktsineeritutel oli 11 kuu möödudes ligi 100% suurem risk nakatuda kui vaktsineerimata isikutel. Kuigi kaitse raske haiguse vastu püsis kauem, olles 9 kuu järel 40%, muutus ka see negatiivseks pärast 11 kuu möödumist.^[21] Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski hindamiseks on vaja kasu ja riski analüüsi. Vaktsiinidega seotud riske on käsitletud Lisas 1.

20. Väidetavalt ei olnud Covid-19 vaktsiinide immuniseerimiskavasse lisamise ettepaneku taga soovi vaktsineerida koolides lapsi Covid-19 vastu.

Eelnõu sõnastus jättis paljudele mulje, et Covid-19 vaktsiinid sooviti lisada immuniseerimiskavasse laste vaktsineerimiseks koolides. Meediakajastuses väideti aga, et lapsi pole üldse plaanis Covid-19 vastu koolides vaktsineerida. Immuniseerimiskava all mõeldakse tavaliselt lastevaktsiine, ent tegelikult hõlmab immuniseerimiskava lisaks alaealiste vaktsiinidele ka täiskasvanutele riigi poolt tasuta pakutavaid vaktsiine. Väidetavalt oli eelnõu eesmärk tagada tasuta Covid-19 vaktsiinid neile, kes seda vajavad.

21. Covid-19 vaktsiinide lisamine immuniseerimiskavasse ja seeläbi 34 miljoni euro kulutamine aastal 2023 pole põhjendatud.

Riigi ressursse mõjutavad otsused peavad toetuma kulu-tulususe ning kasu ja riski analüüsidele. Analüüsides kasutatud andmed peavad olema viidatud ja kontrollitavad. Kulu-tulususe analüüsiks on vaja teada, kui mitu inimest tuleb vaktsineerida, et hoida ära üks surmajuhtum või raske haigestumine. Nt Ühendkuningriigi (ÜK) andmete põhjal tuleb üle 80-aastaste puhul vaktsineerida 7300 inimest, et ära hoida üks omikron tüve poolt põhjustatud surmajuhtum.^{[22] [23]}

Kasu ja riski analüüsiks on vaja analüüsida tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedust. Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute uus analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli tõenäolisem saada vaktsineerimises raske kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse.^[24] Tõsiste kõrvaltoimete esinemissagedus on selle analüüsi põhjal 1/800,^[25] aga päriselus veelgi kõrgem.^[26] Covid-19 haiguse risk ei ole täna enam sama, mis varasemate tüvede puhul. Enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud ja seega kaitstud raske haiguse vastu. Tänasel päeval pole isegi eakatel võimalik Covid-19 vaktsiinidest kasu saada, rääkimata riskigrupi välisest populatsioonist. Vaktsiinidega kaasnevaid terviseriske on käsitletud Lisas 1.

22. Bivalentsete Covid-vaktsiinide kasutamine tuleks peatada, kuni on kogutud rohkem teadusandmeid nende ohutuse ja efektiivsuse kohta.

Eestis hetkel peamiselt kasutatav Pfizeri uus bivalentne vaktsiin (wuhani ja omikron BA.4/BA.5 tüvede spetsiifiline) sai USA Ravimiametilt (FDA) heakskiidu kasutamiseks kõikidel üle 12-aastastel ameeriklastel 2022. a septembris. Seda vaktsiini oli eelnevalt testitud kaheksal hiirel,^[27] ent sellega ei olnud läbi viidud inimuuringuid, mis näitaksid, kas uus vaktsiin on piisavalt ohutu ning kas see pakub kaitset nakatumise ja/või raske haiguse vastu. Kolm kuud hiljem oli vaid 11% ameeriklastest kasutanud võimalust saada uut vaktsiini, hoolimata ulatuslikust kampaaniast.^[28] Euroopa Ravimiamet (EMA) andis müügiloa nii Pfizeri kui Moderna bivalentsetele vaktsiinidele ilma kliiniliste uuringuteta.

Senised uuringud ei toeta bivalentsete Covid-19 vaktsiinide edasist kasutust. Nt. Saksamaa haiglas tehtud uuringus täheldati, et bivalentse vaktsiini tõhustusdoosi järel esines kõrvaltoimeid 84,6%-l vaktsineeritutest, kui vana monovalentse vaktsiini puhul oli see määr 51,4%-l.^[29] Lisaks oli "töövõimetuid" ja "piiratud töövõimega" inimesi bivalentse vaktsiini puhul ligi kaks korda enam kui monovalentse vaktsiini puhul, mis on niigi kuulus oma ohtrate kõrvaltoimete poolest.

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni andis 28.11.2022 soovituse kasutada 5-11-aastastele riskirühma lastele tõhustusdoosideks eelmainitud Pfizeri bivalentset vaktsiini ja 12+ sihtrühmadele nii Pfizeri kui Moderna bivalentseid vaktsiine. Need teaduslikult äärmiselt küsitavad soovitused avalikustati 5-nädalase viivitusega (03.01.23)^[30] ja saadeti Haigekassa poolt 05.01.23 kõikidele perearstidele.

23. Riiklik kvaliteedikontroll aitaks taastada usaldust vaktsiinide vastu.

Sõltumatu kvaliteedikontoll on tuvastanud alarmeerivad leiud Covid-vaktsiinide kvaliteedi kõikumise ja saasteainete osas, mida tootjafirmad ei ole loetlenud vaktsiinide koostisosadena, ning mis võivad olla potentsiaalselt ohtlikud.^{[31] [32]} Teeme ettepaneku Eestis viia sisse riiklik vaktsiinide kvaliteedikontroll, mida tänasel päeval ei teostata. See aitaks ühelt poolt taastada rahva usaldust vaktsiinide kvaliteedi vastu, teiselt poolt mõjutaks see tootjafirmasid distsiplineerivalt, kui lisaks müügiloa hoidjale teostavad kvaliteedikontrolli ka kohalikud riiklikud laborid.

24. Vaktsineerimise teemal on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid.

Iga vaktsiiniga kaasneb nii kasu kui ka risk. Täiesti ohutuid vaktsiine ei ole olemas. Kui parimal juhul võib vaktsiin surma või rasket haigust ära hoida, siis halvimal juhul võib vaktsiin ise põhjustada tõsise kõrvaltoime või koguni surma. See aga tekitab ärevust ja kõhklusi, eriti kui vaktsineeritakse terveid inimesi. Vaktsiinide turule tulekuks kehtivad leebemad nõuded kui ravimitele, kuigi vaktsiine manustatakse tervetele ja ravimeid üldjuhul haigetele.
Vaktsiinidelt ei nõuta uuringuid, mis:

• näitaksid, kuhu toode peale süstimist kehas liigub, millised protsessid sellega toimuvad, kuhu see ladestub, millal ja kui palju see väljutub;
• kinnitaksid, et vaktsiinil puudub geneetikat kahjustav ja vähki tekitav toime;
• näitaksid, et vaktsiinil puudub koostoime teiste ravimitega, kuigi see on oluline krooniliste haiguste korral igapäevaselt ravimeid tarvitades.

Puuduva info tõttu on kooliõel ja eriti lapsel keeruline teha teadlikku otsust vaktsineerimise teemal. Infolünkade täitmiseks on vaja läbipaistvust ja kvaliteetseid uuringuid. Puudu on mh:

• Retrospektiivsed uuringud, mis võrdlevad vaktsineeritud, osaliselt vaktsineeritud ja vaktsineerimata isikutel esinevaid hingamisteede infektsioonhaiguseid, kroonilisi haiguseid, hospitaliseerimisi ning kõiki diagnoose.
• Uuringud, selgitamaks koosmõjusid teiste ravimite ja vaktsiinidega.
• Uuringud, selgitamaks immuniseerimiskava ohutust tervikuna.
• Tõelise platseebogrupiga lastevaktsiinide uuringud, milles kontrollgrupp saab füsioloogilist lahust, mitte teist vaktsiini. Võrreldes üht vaktsiini teisega paistab toode tegelikust ohutumana.

Enam kui 50 meediku ja teadlase nimel MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased,

Alar Aab-Bergqvist                         
Eneli Kaasik                                        
Diana Talimaa
Helen Lasn                                          
Antonina Järviste                             
Maarja Valb
Meeme Mõttus                                  
Pille Javed                                           
Maria Kaširova
Joona Sõsa                                           
Merle Turmann                                
Kaari Saarma
Helju Juhanson                                  
Merike Lillenberg                            
Riin Seema
Triin Lepp                                           
Helle Lasn                                           
Eveli Kask
Triin Eller-Pihelgas                        
Lea Metsis                                           
Aune Altmets

 

Lisa 1

Põhjendused Covid-19 vaktsiinide Eesti riiklikust immuniseerimiskavast välja jätmiseks

1. Covid-19 vaktsiinide uuringute madal kvaliteet ja usaldusväärsus

Covid-19 vaktsiinid on saanud müügiload ülilühikeste ja ainult tootjafirmade poolt läbiviidud kliiniliste uuringute alusel, mille toorandmeid pole tänaseni täielikult avaldatud. Ohutuse ja efektiivsuse tõendamiseks ei piisa ainult ravimitootja uuringust, vaid vaja on ka sõltumatuid uuringuid. Ravimitootjate uuringud võivad olla kallutatud, kuna nende eesmärk on tuua toode võimalikult kiiresti turule ja teenida kasumit.^{[33] [34]}

Ravimiametite ülesanne on veenduda, et uued vaktsiinid on piisavalt ohutud ja tõhusad ning korraldada ravimitootjatele järelvalvet. On paslik küsida, kui palju mõjutab ravimiametite otsuseid asjaolu, et lõviosa nende eelarvest tuleb farmaatsiatööstuselt? Juba aastal 2017 moodustasid ravimifirmadelt saadud maksud FDA ravimite hindamise eelarvest 75%, kui aastal 1993 oli vastav näitaja veel 29%.^[35] EMA eelarvest 89% tuleb farmaatsiatööstuselt (kui aastal 1995 oli see 20%) ning ÜK ravimiameti (MHRA) ja Austraalia ravimiamet (TGA) puhul on need protsendid vastavalt 86% ja 96%.^[36]

Kõnekaks näiteks on uuring, mille põhjal FDA andis erakorralise kasutusloa väikelaste (sh 6-kuu vanuste imikute) vaktsineerimiseks kolme doosiga.^[37] Nimelt ignoreeris Pfizer 97% uuringu ajal toimunud haigestumisi, kusjuures risk haigestuda oli suurem vaktsineeritute hulgas. Arvesse võeti ainult 10 haigestumist (3 vaktsiini- ja 7 platseebogrupis), mis toimusid ülilühikeses ajaaknas pärast kolmandat doosi. Platseebogrupi põhjendamatu likvideerimisega kaotati võimalus jälgida vaktsiini efektiivsust ja vaktsiiniga seotud tervisehäireid pärast 2 kuu möödumist. Selle kavalalt manipuleeritud ja statistiliselt kehtetu uuringu põhjal andis FDA heakskiidu Pfizeri vaktsiini kasutamiseks ligi 20 miljonil väikelapsel, ignoreerides fakti, et valdav enamus lastest oli haiguse juba läbi põdenud ja omas seega paremat immuunkaitset kui vaktsiinid suutnuks pakkuda. Liiatigi pole laste tervise seisukohast viimase kolme aasta jooksul olnud hetkekski hädaolukorda, mis õigustaks erakorralist kasutusluba puudulikult uuritud vaktsiinidele.

2. Kontrollgruppide kaotamisega võeti võimalus hinnata vaktsiinide kasu ja riski suhet kliinilistes uuringutes

Usaldusväärseim viis hinnata vaktsiinide ohutusprofiili ning kasu ja riski suhet pikas perspektiivis on topeltpimeda kontrollgrupiga uuring. Paraku kaotati Covid-vaktsiinide kliinilistes uuringutes platseebo- ehk kontrollgrupid ennetähtaegselt ning sellega võeti võimalus hinnata vaktsiinide ohutust täiskasvanutel 6 kuu ja lastel juba 2 kuu möödumisel.

Kui toode on ohutu, peab üldsuremus olema samaväärne kontrollgrupi suremusega. Kui toode vähendab surmasid, siis peab nende seas, kes toodet kasutasid, olema üldsuremus selle võrra väiksem, palju surmasid toode ära hoidis. Analüüsides Pfizeri kliinilise uuringu 6 kuu andmeid (kuni oli säilinud platseebogrupp) selgus, et vastupidiselt ootustele ei aidanud vaktsiinid üldsuremust vähendada. Vaktsiinigrupis suri 6 kuu jooksul 15 inimest, neist Covidi tõttu mitte ükski. Platseebogrupis suri 14 inimest, neist 2 Covidi tõttu.^{[38] [39]} Seega muudel põhjustel suremus oli vaktsineeritutel (15) kõrgem kui platseebogrupil (12), ent see ohumärk jäi ametnikele märkamatuks. Pfizeri andmetes, mis on FDA-le esitatud toote müügiloa saamiseks, on samas uuringus üldsuremuseks märgitud 21 vaktsiini- ja 17 platseebogrupis.^[40] Andmete lahknevus nii olulisel teemal vajab eraldi analüüsi.

Sõltumatute tippteadlaste poolt läbi viidud Pfizeri ja Moderna kliiniliste uuringute uus analüüs näitas, et uuringutes osalejatel oli tõenäolisem saada vaktsineerimise tagajärjel raske kõrvaltoime kui sattuda Covid-19 tõttu haiglasse.^[41] Moderna uuringus oli vaktsineeritutel tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk 15,1 juhtumit 10 000 uuringus osaleja kohta, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemine kontrollgrupiga võrreldes oli 6,4/10 000. Pfizeri uuringus oli tõsiste kõrvaltoimete ülemäärane risk 10,1/10 000, samas kui Covid-19 haiglaravi riski vähenemise määr oli 2,3/10 000. Kliiniliste uuringute ajal levis algne wuhani tüvi ja läbipõdenute osakaal ühiskondades oli väike (enamikes alla 30%). Tänasel päeval on kasu ja kahju suhe veel enam vaktsiinide kahju poole kaldu, kuna enamik inimesi on haiguse juba läbi põdenud ja seega kaitstud raske haiguse eest.

3. Ausaid analüüse vaktsiinide ohutuse kohta tavapopulatsioonil napib

Pärast kliiniliste uuringute kontrollgruppide kaotamist jääb üle uurida vaktsiinide terviseriske tavapopulatsioonis. Vaktsiinide terviseriskide hindamiseks tuleb võrrelda üldsuremuse ja üldhospitaliseerimise andmeid täiesti vaktsineerimata ning 1-, 2-, 3-, ja 4-doosiga vaktsineeritud inimestel. Analüüsid, kus vaktsineerituks loetakse vaid kehtiva vaktsinatsiooniga inimesed, pisendavad vaktsineerimise riske, sest sellisel juhul loetakse vahetult pärast süsti ja/või pärast vaktsinatsiooni kehtivuse lõppemist tekkinud terviserike vaktsineerimata inimese sündmuseks. Paraku just sellise analüüsiga põhjendatakse vaktsineerimise vajalikkust ametlikul veebilehel vaktsineeri.ee.^{[42] [43]}

Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste vale liigitamine oli tõenäoliselt ka ÜK 2021. a statistikas avastatud anomaaliate põhjuseks. Nimelt näitas ÜK statistikaameti (ONS) andmete analüüs, et vaktsineerimine ei vähendanud üldsuremust.^{[44] [45]} Vaktsineerimata inimeste hulgas tekkis liigsuremus sama vanusegrupi vaktsineerimise haripunktis. Kui varasematel aastatel on vanusegruppides 60-69-, 70-79- ja 80+ suremuse haripunktid olnud ühel ja samal perioodil, siis aastal 2021 registreeriti haripunkt ajal, mil vastavat vanusegruppi vaktsineeriti. Oluline on teadvustada, et märkimisväärne osa vahetuid kõrvaltoimeid ilmneb just 1-2 nädalat pärast vaktsineerimist, mil inimese vaktsineerimiskuur pole veel lõpetatud.

Pubmed andmebaasis on leitav u 400 uuringut, milles on selgitatud Covid-vaktsiinide mõju hospitaliseerimisele.^[46] Ent mitte ükski neist^[47] ei ole võrrelnud üldhospitaliseerimist vaktsineerimata ja erinevate dooside arvuga vaktsineeritud inimeste vahel. On küsitav, millel tugineb väide, et vaktsiinid aitavad ära hoida haiglate koormust, kui nende mõju üldhospitaliseerimisele pole uuritud.

4. Vaktsiinijärgsed südame-veresoonkonna probleemid

Tai teadlaste uuringus esines peale Pfizeri vaktsiini teist doosi ligi kolmandikul 13-18-aastastest lastest südame-veresoonkonnaga seotud probleeme.^[48] Sealjuures 2,3%-l tuvastati kas müoperikardiit, perikardiit või subkliinilise müokardiidi kahtlus. Miks oli Tai uuringus südame-veresoonkonna probleemide ja müokardiidi sagedus sadu kordi kõrgem kui teistes uuringutes? Peamiseks põhjuseks on ilmselt see, et tegu oli prospektiivse uuringuga, kus ei oodatud, kuni lapsed jõuavad haiglasse, vaid neid jälgiti ning neilt võeti proove nii enne kui peale vaktsineerimist. Lapsed on vitaalsed ja nende südamekahjustus võib jääda esialgu kliiniliselt märkamatuks, ent võib tulevikus tõsta südamehaigustega seotud riske.^[49]

Taiwani uuring 12-18-aastaste õpilastega näitas, et 17%-l esines pärast Pfizeri vaktsiini teist doosi vähemalt üks südamega seotud kaebus.^[50] Uuringus osalenud 4928 õpilasest 51-l (1%) leiti olulisi muutusi EKG-s. Ühel õpilasel diagnoositi kergekujuline müokardiit ja neljal tõsine arütmia. Lisaks lasus kaheksal õpilasel perikardiidi kahtlus.

Šveitsi 770 tervishoiutöötaja hulgas läbi viidud uuringus tuvastati 2,8%-l südamelihase kahjustusele viitav troponiini tõus peale Moderna vaktsiini tõhustusdoosi.^{[51] [52]}

Miks ei käivitanud vaktsiinitootjad ühtegi prospektiivset uuringut, selgitamaks välja Covid-vaktsiinide mõju südamega seotud markeritele ja kõrvaltoimetele enne 2022. a novembrit^[53], kuigi juba 2021. a kevadel oli Iisraeli andmete põhjal ilmne, et mRNA vaktsiinidega kaasnes noorte meeste jaoks müokardiidi risk?

Enne koroonakriisi kogutud andmed näitavad, et müokardiiti põdenud inimese risk järgneva 5 aasta jooksul surra on 15-20%. Miks väidavad ametkonnad, et vaktsiinijärgne müokardiit on kergekujuline ja sellest taastutakse kergesti, olgugi et andmeid järgneva 5-10 aasta suremuse ning südamehaiguste kohta ei saagi meil veel täna olla? Paraku näitas Saksa kardioloogide uuring, et ka kergekujuline müokardiit võib lõppeda äkksurmaga.^[54] Sama uuring näitab, et vaktsiinijärgse müokardiidi põletiku morfoloogia ja patoloogia on erinev kui viirushaiguse põdemise korral. Vaktsiinijärgne põletik esineb nn kolletena, võib sattuda südames asuvate elektriliste juhteteede piirkonda ning sellega mõjutada südame rütmi; kas seda kiirendades (tahhükardia, arütmia), aeglustades (bradükardia) või peatades (äkksurm) südame töö.

Florida osariigi terviseamet andis 07.10.22 välja soovituse mitte vaktsineerida 18-39-aastaseid mehi mRNA vaktsiinidega. Florida uuring näitas, et 28 päeva jooksul pärast mRNA vaktsiini saamist kasvas südameprobleemidega seotud surmade suhteline esinemissagedus 18-39-aastaste meeste hulgas 84%.^[55] Florida terviseamet ei soovita vaktsineerida ka alla 18-aastaseid terveid lapsi müokardiidi ohu tõttu.^[56]

Ajakirjas Nature avaldatud Iisraeli uuring näitas, et 16-39-aastaste hulgas on esmaabikutsete arv ägeda koronaarsündroomi ja südameseiskumise tõttu kasvanud 25%, ning see oli tugevalt seotud just mRNA vaktsiinidega, mitte koroona põdemisega.^[57]

5. mRNA vaktsiinide pikaajalist mõju immuunsüsteemile pole uuritud

Immuunsüsteemi töö on komplekssem kui lihtsalt antikehade teke ja sellesse ei tohiks sekkuda vaid lühiajaliste ohutusuuringute põhjal. Immuunsüsteemi aktiveerimine tõhustusdoosidega ei tõsta immuunkaitse kvaliteeti uute tüvede vastu. Uuringud viitavad hoopis vastupidisele. Nt USA kliiniku uuringus oli meditsiinitöötajal uuringuperioodil seda suurem risk haigestuda, mida rohkem doose ta oli saanud. Võrreldes vaktsineerimata töötajatega oli 1-, 2-, 3-, ja 4-doosiga vaktsineeritutel vastavalt 1.7, 2.36, 3.1 ja 3.38 korda kõrgem risk haigestuda.^[58]

Hiljuti väljaandes Science ilmunud artikkel näitab, et aja möödudes tõuseb vaktsineeritutel ogavalgu IgG4 antikehade määr ning seda eriti pärast tõhustustdoosi ja/või uut nakatumist.^[59] IgG4 antikehad osalevad kehas mh allergeenidega harjumises. Kui korduvalt vaktsineeritute immuunsüsteem hakkab kohtlema koroonaviiruse tüvesid allergeenidena, on vaktsineeritud ilma loomulikust immuunkaitsest ja viirusel on oht kahjustada organismi rohkem. Pealtnäha võib haiguse kulg paista kergena, sest põletikulised reaktsioonid on maha surutud, ent haigus võib jääda salakavalalt vinduma, põhjustades organismile potentsiaalselt süsteemset kahju. Lisaks võib kaasneda sage korduvnakatumine. Kas ja kui palju see mõjutab kõrge vaktsineeritusega riikides esinevat liigsuremust, pole veel selge. Ent murettekitav on tõsiasi, et kõrge korduvvaktsineeritusega Norras, Jaapanis ja Austraalias on kõrgeim Covid-suremus aset leidnud aastal 2022, mil levis vähem ohtlik omikron tüvi, mitte aastatel 2020-21.

6. Pfizeri mRNA vaktsiin kahjustab sperma kvaliteeti

Ajakirjas Andrology avaldatud uuring^[60] on kurb näide kallutatud teadusest, kus uuringut läbi viinud teadlaste lõppjäreldus ei tugine uuringu andmetele. Teadlased väitsid, et langus sperma kvaliteedis on ajutine, ent uuringu andmete põhjal^[61] taastus 5 kuu jooksul neljast sperma kvaliteedi näitajast vaid sperma maht. Spermatosoidide kontsentratsioon, liikuvus ning liikuvate spermatosoidide koguarv olid aga endiselt langustrendis.

7. USA vaktsiinitüsistuste andmebaas VAERS

VAERS-le on 16.09.22 seisuga tehtud üle 31 000 vaktsiinijärgse surma ja üle 1,4 miljoni kõrvaltoime teate.^[62] Ühendkuningriigi, Euroopa ja WHO andmebaasidest leiab samavõrd kurvad andmed. Ent terviseametkonnad ei näe ohu signaale. USA Haiguste Ennetuse ja Kontrolli keskuse (CDC) ja FDA väitel pole enamik VAERS-le tehtud vaktsiinijärgsete surmade ja kõrvaltoimete teadetest seotud vaktsiinidega. Paraku on uuringud näidanud, et VAERS-i probleem on ala-, mitte ületeatamine ja et kõikidest kõrvaltoimetest teatatakse vaid väike protsent (1-10%).^{[63] [64] [65] [66]} VAERS-le teate tegemine võtab vilunud meedikul vähemalt pool tundi, tavainimesel palju kauem, kui ta sellega üldse hakkama saab. Enamik teateid ongi tehtud meedikute poolt.^[67] Kuna valeteate esitamine on seaduse järgi kriminaalselt karistatav, võib nende reaalset hulka pidada marginaalseks.

8. V-Safe andmebaas: üle 7% vaktsineeritutest vajas arstiabi

VAERS-i ja teiste passiivsete ravimijärelvalve andmebaaside probleemiks on alateatamine. Aktiivseid ravimijärelvalve andmebaase, milles inimestelt kogutakse pärast vaktsiini saamist aktiivselt infot kõrvaltoimete kohta, on vaid vähestes riikides. Üheks näiteks on USA V-Safe’i andmebaas – rakendus, mis loodi spetsiaalselt Covid-vaktsiinide ohusignaalide märkamiseks, millega liitumine on vabatahtlik ja millesse inimesed sisestavad ise kõrvaltoimete info.^[68] CDC lubas jagada avalikkusele õigeaegset ja läbipaistvat teavet vaktsiinide ohutuse kohta.^[69]

Ometigi ei pidanud CDC oma lubadust ega avalikustanud V-Safe’i andmeid enne, kui need üle aasta kestnud kohtuprotsessi tulemusena kohtu korraldusel välja nõuti.^{[70] [71] [72]} Võime küsida, mida soovis CDC varjata? Selgus, et kõrvaltoimete sagedus on alarmeeriv. Tänaseks kohtu abil avalikustatud V-Safe’i ankeetandmed näitavad, et 7,7% vaktsineeritutest oli sunnitud pärast vaktsiini saamist pöörduma arsti poole abi järele (mis tähendas pöördumist EMO-sse, perearsti poole või hospitaliseerimist).^[73] Neljandik ei suutnud vahetult pärast vaktsiini saamist minna tööle, kooli või jätkata igapäevaste toimetustega.

V-Safe protokollis on nimekiri 15 kõrvaltoime kohta, mis on erilise järelvalve all.^[74] Nende hulka kuuluvad müokardiit/perikardiit, müokardi infarkt, anafülaksia, krambid, Guillain Barré sündroom, Kawasaki haigus, MIS-C, insult, transversaalne müeliit, surm jne. Need olulised kõrvaltoimed on vaktsineeritu ankeedist välja jäetud ja seal on kogutud infot vaid kergete kõrvaltoimete kohta nagu nt külmavärinad, peavalu ja väsimus. Tõsisemaid kõrvaltoimeid on võimalik sisestada ainult vaba teksti vormis, mida CDC pole siiani nõustunud avalikustama. Seetõttu jätkub kohtuprotsess tänaseni, nõudes, et CDC avaldaks ka vabas vormis sisestatud info.

V-Safe’i ankeetandmete põhjal on kõrvaltoimete esinemise sagedus u 40 korda kõrgem kui VAERS-is. Samas peab meeles pidama, et V-Safe’iga on liitunud vaid 10 miljonit inimest
USA-s ning valim on seejuures pigem kallutatud vaktsiinide soosimise, mitte nende üle kaebamise suunas, sest V-safe’iga liituti peamiselt vaktsineerimise esimeste kuude jooksul, mil vaktsineeriti vabatahtlikult ja õhinaga.

9. Ebausaldusväärsed ohutusuuringud

USA senaator Ron Johnson korraldas 01.11.2021 Washingtonis istungi vaktsiinide ohutuse ja vaktsiinitüsistuste teemal.^{[75] [76] [77]} Tunnistustest ilmnes, et vaktsiinitootjad ja USA terviseasutused on eiranud ja varjanud tõsiseid vaktsiinitüsistusi nii kliiniliste uuringute ajal kui ka pärast vaktsiinide turule lubamist.

Üheks näiteks on 12-aastane tüdruk Maddie de Garay, kes sandistus Pfizeri kliinilises uuringus, veetis 2 kuud haiglas ning on tänaseks osaliselt halvatud, vajades ratastooli ja söötmisvoolikut. Tema 35-st kõrvaltoimest pole väljaande New England Journal of Medicine (NEJM) artiklis, mis kõnealust uuringut kajastas, mainitud ühtegi.^[78] Dr Robert Frenck, kes on artikli juhtautor, oli seejuures detailselt kursis tüdruku haiguslooga.^{[79] [80]} Dokumentides, millega Pfizer taotles FDA-lt erakorralist kasutusluba, on tüdruku kõrvaltoimeks märgitud funktsionaalne alakõhuvalu. Kuidas saame soovitada meie lastele toodet, mille ohutusuuringu käigus terve laps invaliidistus?

Väljaande BMJ uurimusest selgub, et ettevõttes Ventavia Research Group läbi viidud Pfizeri vaktsiini kliinilist uuringut saatsid uuringuprotseduuride süstemaatiline eiramine, lohakas andmetöötlus, puudused teatatud kõrvalnähtude jälgimisel jne.^[81] BMJ paljastus ei takistanud Pfizerit palkamast sama ettevõtet läbi viima järgmisi uuringuid.

10. Liigsuremus

Enamikke kõrge vaktsineeritusega riike räsib liigsuremus, mis pole suuremas osas Covidiga seotuga. Näiteks Austraalias oli 2022. aasta esimeses pooles üldsuremus 17% kõrgem kui varasemate aastate keskmine.^[82] ÜK-s tuvastati mullu, seda nii enne kui pärast kuumalainet, u 15% liigsuremus, mille põhjuseks oli peamiselt südame- ja veresoonkonna haigused.^{[83] [84]} Kui aasta 2022 esimeses pooles oli ÜK-s 4 700 liigset surma, siis teises pooles koguni 26 300, mis on kõrgeim pärast aastat 2010. Liigsuremus esineb kõikides vanusegruppides, sh noortel. Võrreldes aastaga 2019 oli mullu 20-44-aastaste hulgas 7,8% liigsuremus.^{[85] [86]}

Liigsuremust saab vaid osaliselt siduda kuumalainetega, sest paljudes riikides esines liigsuremust ka ajal, mil kuumalainet polnud. On paslik küsida, kuidas peab kuumalainele vastu vaktsiinide poolt kahjustatud süda ja veresoonkond? Ilma teemat korralikult uurimata ei saa väita, et vaktsiinid põhjustaksid liigsuremust, ega seda ka välistada.

11. Vaktsiiniuuringutele kehtivad põhjendamatult leebed nõuded

Me ei saa leida seda, mida me ei otsi. Kui me ei nõua tootjafirmadelt tervikliku lõpptootega uuringuid, mis on vajalikud vaktsiini ohutusprofiili mõistmiseks (iseäranis siis, kui tegemist on uudse tehnoloogiaga), siis riskime oma rahva tervisega. Lisaks on olulised uuringud, mis välistaksid võimalike koostoimete esinemise nii erinevate vaktsiinide kui teiste ravimitega.

Vaktsiinidelt ei nõuta koostoimete uuringuid teiste ravimite ja vaktsiinidega ega farmakokineetilisi uuringuid tervikliku lõpptootega (mitte vaid uudsete koostisosadega) näitamaks, mis vaktsiinist ja selle koostisosadest peale kehasse süstimist edasi saab – kuhu see liigub, millised protsessid sellega toimuvad, kuhu ladestub, kuidas ja millal väljutub.

Biodistributsiooniuuringud tervikliku tootega, mis näitaksid, kuhu toode oganismis liigub, on absoluutne alus, et hinnata toote potentsiaalset ohtlikkust või ohutust. Pfizeri FDA-le esitatud hindamisraportist^[87] selgub, et farmakokineetilisi uuringuid (sh biodistributsiooni omi) pole teostatud ning üldiselt ei peeta neid vajalikuks toetamaks nakkushaiguste vaktsiinide väljatöötamist ja litsentseerimist (WHO, 2005; 2014).

Juba enne koroonakriisi teati, et et lipiidsed nanoosakesed (LNP) läbivad ajuverebarjääri.^[88]

Moderna vaktsiini EMA hindamisaruandes^[89] on loomkatsete põhjal välja toodud, kuhu toote osad jõuavad 2h peale lihasesisest süstimist: kõigis uuritavates kudedes võis tuvastada ogavalgu mRNA madalat taset, samuti oli näha, et mRNA/LNP platvorm läbis ajuverebarjääri (2-4% plasmakontsentratsioonist). Samast uuringust ilmneb ka mRNA-1647 jaotus maksas, sest maks on LNP-de tavaline sihtorgan. Maks kui sihtmärkorgan on ohumärk. Kui midagi mõjutab maksaensüümide funktsioone kas neid indutseerides või inhibeerides, võib see muuta samal ajal võetavate teiste ravimite toimeid, mis võib lõppeda letaalse tagajärjega või raskete koostoimest tingitud kahjustusega.

Veebruaris 2022 FDA-lt kohtu abil välja nõutud salastatud dokumendi^[90] põhjal oli Pfizer teadlik, et vaktsiin ei püsi õlavarres, vaid jõuab minutite jooksul pea kõikidesse kudedesse, kusjuures kuhjuva efektiga toimub nanolipiidide jaotumine muuhulgas järgmistesse organitesse: neerupealised, luuüdi, silmad, maks, lümfisõlmed, munasarjad, eesnääre, põrn, munandid, kilpnääre ja emakas. Mitte keegi ei tea, mis tegelikult juhtub, kui nendes kudedes hakatakse ogavalku tootma.

LNP-d läbivad ajuverebarjääri ja jõuavad üle keha pea kõikidesse organitesse. See ei saanud olla üllatuseks, sest nanolipiide, millesse mRNA pakiti, on varasemalt testitud ravimite viimiseks ajju.^[91] Uuring aastast 2017 näitas, et nanolipiide sisaldav mRNA gripivaktsiin jõudis katseloomadel paljudesse organitesse.^[92]

mRNA vaktsiinide puhul hakkavad rakud, kuhu nanolipiididesse pakitud mRNA satub, tootma kehale võõrast valku, millele omakorda reageerib meie immuunsüsteem. Enne mRNA vaktsiinide kasutamisega jätkamist on oluline jõuda selgusele kolmes aspektis: 1) kui kaua jäävad rakud kehale võõrast valku tootma, 2) mis toimub kudedes, kui immunsüsteem hakkab hävitama võõrvalke tootvaid koerakke, 3) milline on mRNA toodete potentsiaal põhjustada või intensiivistada autoimmuunhaiguseid.

12. Viiruse ogavalk on kahjulik nii põdemisel kui vaktsineerimisel

Pfizeri ja Moderna vaktsiinide pseudouridiiniga modifitseeritud mRNA on palju püsivam kui looduslik mRNA. Pseudouridiini modifikatsioon loodi taotuslikult, et kaitsta mRNA-d lagunemise eest. Paraku ei vaevunud vaktsiinitootjad uurima, kui kauaks mRNA ja selle kodeeritud ogavalk kehasse süstimise järel püsima jäävad. Väideti vaid, et mRNA püsib õlalihases ja laguneb loetud tundide kuni mõne päeva jooksul. Tegelikkuses püsivad mRNA ja selle kodeeritud ogavalk kehas kuid.^[93] Lisaks on vaktsiinijärgsete kõrvaltoimete all kannatavate inimeste kudedes ja immuunrakkudes ogavalgu määr kõrgem kui neil, kel vaktsineerimise järgselt vaevuseid ei esine. See tõsiasi on tuvastatav ka mitmeid kuid peale vaktsineerimist.^[94]

Pika covidi ja vaktsiinitüsistuste sümptomid kattuvad osaliselt, kuna probleeme tekitab mõlemal juhul ogavalgu toksikoloogia. Ogavalgu võimet erinevate mehhanismide kaudu kahjustada organsüsteeme oli dokumenteeritud teaduskirjanduses juba enne Covid-19 vaktsiinide kasutuselevõttu ja tänaseks on avastatud kümneid sääraseid mehhanisme.^{[95] [96] [97] [98] [99] [100] [101] [102]}