03.10.2022

Kui kaua vähendab Pfizeri COVID-19 vaktsiin sperma kvaliteeti?

Teadusajakirjas Andrology avaldatud uuring näitas, et Pfizeri COVID-19 vaktsiin vähendab sperma kvaliteeti. Kuigi teadlased väitsid, et langus sperma kvaliteedis on ajutine, ei toeta uuringu andmed autorite väidet. Nimelt taastus 5 kuu jooksul neljast sperma kvaliteedi indikaatorist vaid üks. Pikema aja kohta andmed puuduvad, seega pole teada milline on sperma kvaliteet 9 kuu või aasta pärast. Teadmata põhjusel otsustasid autorid uuringust välja jätta peale kolmandat doosi võetud proovid.

Vastavalt eelretsenseeritud uuringule, mis avaldati 17. juunil ajakirjas Andrology,^[1] vähendab Pfizeri COVID-19 vaktsiin sperma kvaliteeti – sealhulgas spermatosoidide kontsentratsiooni ja liikuvust ning proovis olevate liikuvate spermatosoidide koguarvu TMC (total motile count). Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et Pfizeri vaktsiini negatiivne mõju sperma kvaliteedile oli ajutine, kuid uuringu andmetes olevad absoluutarvud ei toeta autorite järeldusi. Märkimist väärib ka tõsiasi, et teadmata põhjusel otsustasid autorid uuringust välja jätta peale kolmandat doosi võetud proovid.

Teadlased viisid läbi retrospektiivse mitmekeskuselise uuringu kolmes Iisraeli spermapangas. Kolmkümmend seitse spermadoonorit andsid 220 spermaproovi. Uuringus osalejad olid saanud kaks annust Pfizer-BioNTech (BNT162b2) vaktsiini, olid PCR-i või seroloogiliste testide põhjal SARS-CoV-2 suhtes negatiivsed ja neil ei olnud SARS-CoV-2 infektsiooni sümptomeid.

Üks või mitu proovi võeti järgmistel ajahetkedel: T0 = algtase, enne vaktsineerimist; T1 = 15-45 päeva pärast vaktsineerimist; T2 = 75-125 päeva pärast vaktsineerimist; T3 = 145 päeva või rohkem pärast vaktsineerimist. Pärast kolmandat doosi võetud proovid jäeti uuringust välja.

Autorid mõõtsid sperma mahtu, spermatosoidide kontsentratsiooni proovis, spermatosoidide liikuvust ja liikuvate spermatosoidide koguarvu (TMC). Autorid ei leidnud olulist muutust ülaltoodud parameetrites T1 ja T0 (alustaseme) vahel.

T2 (75 kuni 145 päeva pärast vaktsineerimist) oli spermatosoidide kontsentratsioon oluliselt madalam, -15,4% võrreldes T0-ga. Liikuvate spermatosoidide koguarv vähenes samuti oluliselt – 22,1% võrreldes T0-ga.

Autorid leidsid, et "kuigi kontsentratsioon ja TMC vähenesid ka T3 korral, ei saavutanud need väärtused statistilist olulisust (tabel 2)."

Uurijad kirjutasid, et Pfizeri vaktsiini mõju spermatosoidide kontsentratsioonile ja kogu liikuvusele oli ajutine ning et see oli statistiliselt oluline alles T2 näitud puhul, 75–145 päeva pärast vaktsineerimist, misjärel sperma kvaliteet taastus.

Jääb arusaamatuks, miks uurijad kasutasid andmete analüüsis just mediaanvõrdlust. Nii mediaan kui ka keskmine võivad olla väärtuslik statistilised tööriistad. Keskmise asemel mediaani kasutamine peidab aga äärmuslikke kõrvalekaldeid. Keskmine arvutatakse kõigi väärtuste liitmisel ja jagamisel väärtuste koguarvuga. Mediaan arvutatakse “keskmise” väärtuse alusel, mille puhul pooled väärtustest on suuremad ja pooled väiksemad. Uuringus langes keskmine väärtus palju rohkem kui mediaan ning see võis olla märk sellest, et mõnel mehel oli spermatosoidide arv nullilähedane nii teisel kui ka kolmandal ajaperioodil. Mediaani kasutades jääb selline oluline info märkamatuks.

Uuringuandmetes, mis kajastavad muutust absoluutväärtustes, näeme, et T3 proovi ajaks oli taastunud vaid sperma maht (+9% vs T0). Spermatosoidide kontsentratsioon (-15,9% vs T0) ja liikuvus (-4,1 vs T0) olid endiselt sügavas langustrendis. Liikuvate spermatosoidide koguarv näitas mõningast pööret paremuse poole (-19,4% vs T0) võrreldes T2 väärtusega -22,1%.

T3 viimane proovivõtuaeg toimus vähemalt 145 päeva (ca 5 kuud) pärast vaktsineerimist, kusjuures keskmine proov võeti 175 päeva pärast vaktsineerimist, pluss või miinus 27 päeva.

Seega oli pikim aeg vaktsineerimise ja proovide võtmise vahel 202 päeva ehk veidi alla 7 kuu. Kui orienteeruvalt pool aastat peale vaktsineerimist on spermatosoidide kontsentratsioon endises langustrendis, siis kuidas võib vaktsineerimine mõjutada neid mehi, kes soovivad pere luua ja kelle sperma kvaliteet polnud ka varem kiita? Mis juhtub pärast 7. kuud? Miks jäeti uuringust välja pärast kolmandat vaktsineerimisannust võetud proovid?

Koroonakriisi esimestel kuudel ei olnud piisavalt andmeid Covid-19 haiguse võimaliku mõju kohta inimese paljunemisele. Oli teada, et viirus kasutab rakku sisenemiseks angiotensiini konverteeriva ensüümi 2 (ACE2) retseptorit.^[2]^[3] Erinevad munandirakud, sealhulgas Leydig, Sertoli, spermatogooniad ja spermatosoidid, ekspresseerivad ACE2 ja sellega seotud proteaase, mille tulemuseks on viiruse sisenemine rakku,^[4]^[5] Munandikahjustuse võimaliku patogeense mehhanismina on pakutud ka tsütokiini tormist indutseeritud düsfunktsiooni, autofaagia regulatsiooni ja vere-munandite vahelise barjääri kahjustumist.^[6] Kliinilised teated orhiidi kohta, mida toetasid histoloogilised leiud, rõhutasid veelgi munandite seotust.^[7]^[8] Seetõttu on kahjulik mõju nii spermatogeneesile kui ka testosterooni tootmisele ilmne.^[9] Uuringud, mis keskendusid Covid-19 tuvastamisele spermas ja munandites, andsid aga vastuolulisi tulemusi.^[10]

Müügiloa eelsetes kliinilistes uuringutes ei selgitatud COVID-19 vaktsiinide ja nende koostisosade:

- Mõju meeste viljakusele.

- Mõju sperma kvaliteedile.

- Farmakokineetikat ehk seda, kuhu vaktsiin liigub kehas pärast süstimist ja kui kaua see keha erinevates kohtades püsib, ning kuidas ja millal see väljutatakse. Seega ei uuritud vaktsiini võimalikku kogunemist reproduktiivorganitesse.

- Farmakodünaanikat ehk seda, mis vaktsiin kehas teeb; selle koostoimeid ravimitega ja teiste vaktsiinidega.

- Genotoksilist (geneetikat mõjutavat) ja kartsinogeenset (vähki tekitavat) potentsiaali.

Seetõttu on Iisraeli uuringu andmed ja andmete korrektne tõlgendus äärmiselt oluline meie seniste infolünkade täitmiseks. Autorid tõid uuringu diskussiooni osas eraldi välja ühiskondades ja riikides leviva "võltsuudiste dramaatilise fenomeni". Nad jõudsid järeldusele, et kuna tervisega seotud teemade valeinformatsioon kujutab endast ohtu rahvatervisele, peaksid käesoleva uuringu tulemused toetama vaktsineerimisprogramme. Ometi kummutab antud uuring Reutersi 15.12.21 avaldatud faktikontrolli väite, mille kohaselt pole mingeid tõendeid, et koroonavaktsiinid mõjutaksid meeste viljakust.^[11]

Autorite arvates põhjustab süsteemne immuunvastus seemnevedeliku kontsentratsiooni ja TMC mööduvat langust pärast BNT162b2 vaktsiini. Nende hinnangul on pikaajaline prognoos endiselt hea, kuigi andmed ei näita seda. Lisaks on küsitav, kas Pfizeri vaktsiini mõnekuune ja puudulik kaitse omikron-tüve vastu ikka kaalub üles vähemalt 5-kuulise languse sperma kvaliteedis noortel meestel, kes soovivad pere luua.

Autorid ehk ei adu, et just nende endi sedalaadi laiendused süvendavad ühiskonnas valitsevat usalduskriisi. Teadus ei ole kuni koroonakriisini vajanud kunagi kaitset. Teadus sünnib teadusandmetele tuginedes läbi oponeerivate arvamuste ja uuringute. Kaitset vajab aga kahtlemata kallutatud teadus, kus ette antud narratiivi ohututest ja tõhusatest toodetest ei tohi midagi kõigutada, siis kui soovid, et su teadustöid edasi avaldataks. Selles valguses tundub täiesti loogiline jätta osa proove uuringust üldse välja ja kasutada analüüsiks meetodit, kus andmete alarmeerivat ohusignaali märkavad vaid need, kes vaevuvad uuringusse süvenema ja kellel kriitikameel on säilinud. Muuhulgas on antud teadustööd kritiseerinud ka Maailma Tervisenõukogu (World Council for Health),^[12] tuues välja mure COVID-19 vaktsiinide mõju üle nii meeste kui naiste reproduktiivorganitele, viidates teadaolevale, Jaapani valitsuse poolt tellitud Pfizeri biodistributsiooniuuringule.^[13]^[14] Uuringus levisid vaktsiini lipiidsed nanoosakesed munasarjadesse, aga ka maksa, põrna, neerupealistesse ja mundanditesse, millel võib olla suur mõju inimese paljunemisele.

Käesolev uuring olgu üleskutse meie Eesti spermapankadele – milline on olukord Eestis ehk kas ja milliseid muutuseid on märgatud C-19 vaktsineeritute sperma kvaliteedis?

Meeste viljakus on üks sündimust mõjutavatest faktoritest. Kas ja millised on muutused Eesti sündimuses 2022. aastal?

Teadusuudis.ee toimetus

Viited:

[1] Gat, I, Kedem, A, Dviri, M, et al. Covid-19 vaccination BNT162b2 temporarily impairs semen concentration and total motile count among semen donors. Andrology. 2022; 10: 1016– 1022. https://doi.org/10.1111/andr.13209
[2] Gralinski LE, Menachery VD. Return of the Coronavirus: 2019-nCoV. Viruses. 2020;12(2):464–469. https://doi.org/10.3390/v12020135
[3] Paraskevis D, Kostaki EG, Magiorkinis G, Panayiotakopoulos G, Sourvinos G, Tsiodras S. Full-genome evolutionary analysis of the novel corona virus (2019-nCoV) rejects the hypothesis of emergence as a result of a recent recombination event. Infect Genet Evol. 2020;79:104212. https://doi.org/10.1016/j.meegid.2020.104212
[4] Aitken RJ. COVID-19 and human spermatozoa-Potential risks for infertility and sexual transmission? Andrology. 2021;9(1):48–52. https://doi.org/10.1111/andr.12859
[5] Wang Z, Xu X. scRNA-seq profiling of human testes reveals the presence of the ACE2 receptor, a target for SARS-CoV-2 infection in spermatogonia, leydig and sertoli cells. Cells. 2020;9(4):920. https://doi.org/10.3390/cells9040920
[6] Moshrefi M, Ghasemi-Esmailabad S, Ali J, Findikli N, Mangoli E, Khalili MA. The probable destructive mechanisms behind COVID-19 on male reproduction system and fertility. J Assist Reprod Genet. 2021;38(7):1691–1708. https://doi.org/10.1007/s10815-021-02097-1
[7] Omolaoye TS, Adeniji AA, Cardona Maya WD, du Plessis SS. SARS-COV-2 (Covid-19) and male fertility: where are we? Reprod Toxicol. 2021;99:65–70. https://doi.org/10.1016/j.reprotox.2020.11.012
[8] Pan F, Xiao X, Guo J, et al. No evidence of severe acute respiratory syndrome-coronavirus 2 in semen of males recovering from coronavirus disease 2019. Fertil Steril. 2020;113(6):1135–1139. https://doi.org/10.1016/j.fertnstert.2020.04.024
[9] Khalili MA, Leisegang K, Majzoub A, et al. Male fertility and the COVID-19 pandemic: systematic review of the literature. World J Mens Health. 2020;38(4):506–520. https://doi.org/10.5534/wjmh.200134
[10] Moshrefi M, Ghasemi-Esmailabad S, Ali J, Findikli N, Mangoli E, Khalili MA. The probable destructive mechanisms behind COVID-19 on male reproduction system and fertility. J Assist Reprod Genet. 2021;38(7):1691–1708. https://doi.org/10.1007/s10815-021-02097-1
[11] Reuters Fact Check. Fact Check-No evidence that COVID-19 vaccines affect male fertility. December 15, 2021. https://www.reuters.com/article/factcheck-coronavirus-fertility-idUSL1N2T01TQ
[12] World Council for Health June 27, 2022. New Study Confirms That Experimental Covid-19 Vaccines Impact Male Fertility. https://worldcouncilforhealth.org/news/statements/study-confirms-experimental-covid-19-vaccines-impact-male-fertility/
[13] https://www.docdroid.net/xq0Z8B0/pfizer-report-japanese-government-pdf#page=17
[14] SARS-CoV-2 mRNA Vaccine (BNT162, PF-07302048) 2.6.4 Summary of pharmacokinetic study. English translation. https://www.naturalnews.com/files/Pfizer-bio-distribution-confidential-document-translated-to-english.pdf