Vastus seoses 22.10.21 avaldatud ja maha võetud pöördumisega

Lugupeetud Eesti Päevalehe/Delfi peatoimetaja, hr Urmo Soonvald! 

Pöördume Teie poole seoses asjaoluga, et Teie juhitav väljaanne avaldas 22. oktoobril 103 meediku ja teadlase ühispöördumise, ent võttis selle vaid loetud tunnid hiljem maha.
 Peame kahetsusväärseks, et olete asunud meie pöördumist avalikult kritiseerima, pakkumata samas lugejaile võimalust meie pöördumisega tutvuda ja selle suunal tehtud kriitika põhjendatust pöördumise teksti valguses hinnata. 

Meie hinnangul ei ole selline käitumine ausameelne ega professionaalne. Kui peate vajalikuks meie pöördumist avalikult arvustada, siis oleks korrektne ka pöördumine ise avalikult kättesaadavaks teha. 

Ühtlasi ei saa me pidada kohaseks, et Grete Palgi kui artikli toimetaja on asunud avalikult halvustama pöördumisele allakirjutanud inimesi, ilma nende inimeste poole pöördumata ja neilt selgitusi küsimata.
 Niisugusest käitumisest ei nähtu ausa avaliku arutelu taotlus. Vastupidi, sellest nähtub püüdlus välistada arutelu tekkimine nende erinevate erialade kvalifitseeritud esindajatega, kes ei ole rahul praegusel ajal COVID-kriisi lahendamiseks kasutusele võetud meetmetega. 
Meie pöördumine lähtus just nimelt eesmärgist algatada sisulist arutelu selle üle, kuidas oleks kõige mõistlikum COVID-kriisi lahenduste poole püüelda, nii et seda tehes ei toodaks ohvriks inimeste vaimset ja füüsilist tervist laiemalt. Teisisõnu on meie eesmärgiks otsida võimalust tagada inimeste tervist, laias tähenduses, ent samas ka leevendada niigi väga suureks paisunud ühiskondlikke pingeid. 

Meie pöördumise allkirjastajate hulgas on mitmete erialade esindajad, kes näevad seda muret eskaleerumas. 

Üha kasvavate ühiskondlike pingete leevenemisele ei aita kaasa eriarvamuste mahasurumine, vaid avatud, argumenteeritud ja kultuurne ühiskondlik arutelu. Sest kui me ei suuda erimeelsusi arutada, siis ei suuda me neid ka ületada. 
Me usume siiralt, et arvamuste mitmekesisust ei peaks demokraatlikus ühiskonnas pelgama, just nagu ei peaks pelgama ilma vastandumata erimeelsuste arutamist. Seejuures on ajakirjandusel kultuurse avaliku arutelu vahendajana täita eriliselt oluline roll – roll, mida ei saa täita keegi teine. 

Tänane olukord avaliku arutelu väljal on paraku tugevalt kreenis. Domineerib vaid üks vaade. Olukorra muutmiseks on vaja aktsepteerida, et eriarvamused on olemas, ja et sisuline avalik arutelu ei ole neile kõlapinda võimaldamata mõeldav. Eriarvamuste mahasurumine ei aita kuidagi olukorda parandada. 
Saime aru ka, et EPL/Delfi faktikontrollidel polnud meie pöördumise sisule ühtegi etteheidet, nagu ütles ajakirjanik Kristel Paris 23. okt Vikerraadios Rahva Teenrites (35- 40 min), seega ootame, et tegeletakse pöördumise sisuga, mitte allkirjastanud isikute detailidega. Samuti ootame, et vabandate allakirjutanud isikute solvamise eest avalikult. 

Kokkuvõttes palume, et avaldaksite uuesti meie pöördumise, mida olete asunud avalikult kritiseerima. Las lugejaile jääb võimalus tutvuda nii ühe kui ka teise poole seisukohtadega ning kujundada selle pinnalt oma hinnangud. 
Kui soovite meie pöördumise erinevate aspektidega seonduvalt minna aruteluga sügavuti, siis oleme valmis andma selleks oma panuse.
Lugupidamisega
 Grupp “Eesti meedikud ja teadlased avatud diskussiooni poolt” 

Meedikute ja teadlaste ühispöördumine Eesti Vabariigi Valitsusele, Presidendile, Riigikogule 22.10.2021

Palume kõiki osapooli ja ühiskonnagruppe haaravat tasakaalustatud arutelu COVID-19 olukorra osas Eesti Vabariigis. Oleme grupp Eesti arste, tervishoiutöötajaid ja loodusteadlasi, keda on kokku toonud soov vähendada ühiskonnas tekkinud polariseeritust vaktsineerimise ja terviseohutuse teemal.

Juhime tähelepanu järgmistele probleemidele:

• Eestis kasutatavatel COVID-19 vaktsiinidel on Euroopa Ravimiameti poolt antud tingimuslik müügiluba erakorraliseks kasutamiseks. See tähendab, et võrreldes teiste, varasemate vaktsiinidega, on nende kohta oluliselt vähem kliinilisi andmeid enne tarvitusele võtmist. Koroonavaktsiinide kliinilised uuringud kestavad vähemalt aastani 2023 ning praegu puuduvad lõplikud andmed nende kõrvaltoimete ja efektiivsuse kohta.

• Seniste andmete põhjal vähendavad COVID-19 vaktsiinid indiviidi tasemel haiguse raske kulu ja surma riski. Eriti oluline on see immuunpuudulikkuse, kardiovaskulaarsete haiguste, diabeedi, ülekaalu ja teiste riskihaigustega inimeste puhul, kellel on suurem oht sattuda haiglaravile või surra. Soovitame igakülgselt informeerida riskirühmi, muuhulgas üle 65-aastaseid eakaid, kõigist vaktsineerimisega kaasnevatest asjaoludest, mis aitaks langetada informeeritud nõusolekut, säilitades vaba tahte printsiip.

• Teame siiski ka seda, et vaktsiinide mõju haiguse leviku piiramisel populatsiooni tasandil on oluliselt väiksem algselt lubatust. Seetõttu peame ebaeetiliseks sotsiaalset survet vaktsineerimiseks.

• Eestis rakendatud vaktsiinipasside poliitika põhineb uskumusel, nagu oleksid vaktsineeritud inimesed nakkusohutud. Teades, et haigestuda ja viirust levitada võivad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata indiviidid, on viimaste põhiõiguste piiramine põhjendamatu ja ebaõiglane. Heas usus kasutusele võetud vaktsiinipassid ei teeni oma algset meditsiinilist eesmärki, vaid töötavad pigem sellele vastu, pakkudes nende omanikele alusetut turvatunnet ja lõhestades ühiskonda.

• Laste vaktsineerimisest saadav kasu ei ületa võimalikke riske. Lapsed ja noored ei kuulu COVID-19 riskigruppi ning nende haigestumine on reeglina kergekujuline.

Meie ettepanekud olukorra parandamiseks:

1. Terviseandmed on inimese ja tema arsti vaheline asi. Nõuded neid esitada kolmandatele isikutele nagu turvatöötajad või tööandjad, tuleb tunnistada ebaseaduslikeks.

2. Kuna COVID-19 haiguse läbipõdemine annab laiema, efektiivsema ning pikaajalisema immuunsuse kui kasutusel olevad vaktsiinid, tuleb seda asjaolu ka COVID-tõendite väljastamisel arvestada. Kui riik on siiski otsustanud jätkata COVID-passide nõudmist siis peaks läbipõdenutel olema samad õigused kui vaktsineeritud inimestel, ilma kehtivusaja erisuseta.

3. Viiruse “kontrolli alla saamise” võimatu ülesande asemel tuleb keskenduda haiguse ennetamisele ja ravisoovituste väljatöötamisele haiguse algfaasis.

4. Palume lõpetada hirmutamisel ja survestamisel põhinev kommunikatsioon ja algatada erinevaid spetsialiste kaasav teadmistepõhine dialoog.

Loodame riigijuhtide tarkusele ja nende tasakaalustatud otsustele.
 

Lugupidamisega ja avatud diskussiooni ootuses,

Grupp: Eesti Meedikud ja Teadlased Avatud Diskussiooni Poolt
Allkirjastanud 56 ja 47 anonüümseks jääda soovinud meedikut ja teadlast. Kokku 103 grupi liiget.

Alar Aab, arstiteadused PhD
Heli Goode, arst
Triin Eller-Pihelgas, arst-psühhiaater PhD
Kaiu Hallik, füsioterapeut
Tea Hook, õde
Tanja Iljasenko, Statistikaameti peametoodik, Msc bioinformaatika
Helju Juhanson, anestesioloog-intensiivraviarst
Ruth Kaasen, õde
Elle Kalamägi, õde
Mare Kalm, õde
Aet Kanarbik, hambaarst
Viiu Karro, ämmaemand
Eveli Kask, õde
Külli Keel, ämmaemand
Pille Kilgi, anestesioloog-intensiivraviarst
Anti Kukkela arst- ortopeed
Piia Künnapuu, õde
Aili Kütt, ämmaemand
Aleksander Lammas - biolabori juhataja
Helen Lasn, perearst, PhD
Eliia Laats, füsioterapeut
Anneli Liivamägi-Hitrov, psühholoog
Sandra Liivrand, õde
Tiia Mardu, arst - radioloog
Merlin Mesak, ämmaemand
Pille Mättas, farmatseut
Meeme Mõttus, hambaarst
Marina Noskova, üliõpilane õe erialal
Viiu Paalme, molekulaarbioloog
Signe Pedaja, õde
Juta Peterson, hambaarst
Maire Piho, hambaarst
Mari Piigli, õde
Jevgeni Popakul, intensiivraviõde
Martin Ruumet, üldarst
Sergey Saadi, perearst
Kaari Saarma, molekulaarbioloogia MSc
Kadri Saarma, õde
Urmas Saarma, teadlane, molekulaarbioloog, PhD
Merike Seer, arst
Sirje Rüütel Boudinot, immunoloog, PhD
Riin Sildos, anestesioloog-intensiivraviarst
Virve Siirak, arst-õppejõud, MSc
Kristi Sims, ämmaemand
Margit Silla-Vunk, ämmaemand
Ülle Sommer, õde
Joona Sõsa, kiirabiõde-brigaadijuht
Toomas Talving, proviisor
Aivar Tilk, arst - uroloog
Kadri Tootmaa, arst-resident psühhiaatrias
Ines Vaide, arst - hematoloog
Maarja Valb, õde
Inna Varbola, farmatseut
Pille Varmann, arst-psühhiaater
Evelin Vatsa, perearst
Kärt Süvalep, õde

20.10.2021 Eesti Vabariik