MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased juhivad tähelepanu NETS II eelnõu probleemidele

MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased saatsid 30. märtsil kõigile Riigikogu liikmetele, sotsiaalkomisjonile ja õiguskantslerile avaliku pöördumise seoses seoses planeeritava Nakkushaiguste Ennetuse ja Tõrje Seaduse (NETS) muutmisega.

NETS II ehk 536SE jõuab Riigikogus esimesele lugemisele 6. aprillil. Pöördumises juhiti tähelepanu mitmele puudustele antud seaduseelnõus ja tehti ettepanek selle tagasivõtmiseks. Leiti, et eelnõu on vaja professionaalselt uuesti läbi töötada, arvestades Eesti rahva tervise kõiki aspekte ning põhiõigusi.

Kokkuvõte probleempunktidest:

1) Vastupidiselt riigikohtu soovitusele suurendada koroonakriisis parlamendi rolli ning rakendatavate meetmete läbipaistvust, on eelnõu järgi otsustusprotsessist riigikogu täiskogu täiesti välja jäetud.

2) Põhiseadusest kinnipidamine on eriti oluline just kriiside ajal. Kõik nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad jääma kooskõlla põhiseadusega.

3) Definitsioonid on mitmeti tõlgendatavad ja segased ilma mõõdetavate piirväärtusteta, mille tulemuseks võivad olla otsustusvead. Ebaproportsionaalselt määratud ennetus- ja tõrjemeetmed on otseseks ohuks riigi elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele ning riigi majandusele.

4) NETSi muudatused ei saa lähtuda ainult Covidist, vaid peaksid arvesse võtma ka kõiki teisi ohtlikke nakkushaigusi.

5) Iga ohtliku nakkushaiguse ennetus- ja tõrjemeetmed peavad läbima riskianalüüsi nii haiguse kui määratud meetmete mõju arvesse võttes.

6) NETSi koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust nii epidemioloogias, viroloogias, infektsioonhaigustes kui mikrobioloogias. Teeme ettepaneku kutsuda kokku vastavasisuline seminar (töörühm), kus on võrdses proportsioonis esindatud nii RK erakondade üleselt volitatud poliitikud kui eksperdid, kes võrdsetes õigustes osalevad lahenduse otsimisel.
 

Täispikk pöördumine on leitav:
https://www.meedikud-teadlased.ee/Poordumised/Artikkel/00010

Pöördumises tehti ettepanek keskenduda uue NETSi väljatöötamisele, selleks professionaalse töörühma loomisele, milles kindlasti peaks(id) olulist rolli mängima epidemioloog(id). Epidemioloogia on eriala, mida on senises covid-kriisi käsitluses ja Teadusnõukojas eiratud. Võimalik, et epidemioloog(id) tuleks kaasata (lähi)välismaalt, kuna Eestis on see eriala klassikalisel kujul hääbumas.
Pöördumises pöörati tähelepanu ka mitmele konkreetsetele ohtule, mis antud seaduseelnõu vastuvõtmisega võivad kaasneda. Näiteks võib kehtestada karantiininõude kuni 30 päevaks, seejuures on isikul kohustus viibida elukohas või püsivas viibimiskohas nii juhul, kui analüüsi tulemus on positiivne kui ka juhul, kui isik on lihtsalt nakkuskahtlane ehk siis kontaktne. Seega on sisuliselt ilma testitulemuseta võimalik inimest kuni 30 päevaks karantiini mõista, samas on selgitamata, millel põhineb niivõrd pikaajaline inimeste liikumisvabaduse piiramise meede. Termin ”nakkusohtlik” ei ole selles kontekstis piisavalt tõendatud ega põhjendatud ning on vastuolus põhiseadusega.

NETS-i parandusettepanekute eelnõu loomise käigus toimunud aruandluse info leiab siit:
www.riigikogu.ee

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78e753ef-87d0-4146-8415-a3e686151652/Nakkushaiguste%20ennetamise%20ja%20t%C3%B5rje%20seaduse%20muutmise%20ning%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus

Muuhulgas selgub siit ka, et Eesti Arstide Liit (kelle poole on pöördutud palvega panusele parandusseaduse loomisel) pole pidanud vajalikuks ühtki kommentaari, muudatust ega parandust välja pakkuda.