Kes otsustab Vikipeedias, mis on legitiimne teave ja mis valeinformatsioon?

Vikipeedia väidab end olevat objektiivne ja erapooletu veebipõhine teadmistehoidla, mille eesmärk on pakkuda kõrgeima võimaliku kvaliteediga tasuta entsüklopeedilist teavet igale planeedi inimesele tema emakeeles. Kahtlemata peaks Vikipeedias leitav info olema tõene ja võimalikult erapooletu. Aga neile, kes pandeemia vältel on ivermektiini uuringuid süvitsi jälginud, tundub Vikipeedia tänaseks kõike muud kui erapooletu.

Vikipeedia peatükk “COVID-19 väärinformatsioon”^[1] on kõnekas näide sellest. Ivermektiini käsitlevas lõimes on Vikipeedia autorid diskrediteerinud metaanalüüse, mis tõendavad ivermektiini positiivseid tulemusi COVID-19 ravis. Vikipeedia väidab vaid ühe metaanalüüsi põhjal, mida ka WHO on pandeemias vähemalt osaliselt ivermektiini hindamiseks kasutanud, et sellel on “tõsised metoodilised puudujäägid” seades sedasi kahtluse alla kogu uuringutoe.

Vikipeedia autorid pööravad ka tähelepanu eesliinil töötavatele dr Pierre Koryle ja Paul E. Marikule COVID-19 Critical Care Alliance’ist (FLCCC), kuulutades, et kuigi Frontiers Media nende metaanalüüs algselt heaks kiitis, lükati see seal hiljem tagasi. Aga miks ei jaganud Vikipeedia autorid tõde, et sama metaanalüüs avaldati pärast teadusajakirjas American Journal of Therapeutics?^[2]

Miks peaksid Vikipeedia autorid välistama Briti ivermektiini ekspertkomisjoni (BIRD) metaanalüüsi ivermektiinist, mille on eelretsenseeritult avaldanud ka American Journal of Therapeutics?^[2]

Miks ei jaganud Vikipeedia eksperdid kogu maailmaga infot, et USA Riikliku Tervishoiuinstituudi (NIH) COVID-19 Ravijuhiste Paneel kutsus dr Andrew Hilli ja FLCCC rühma arste ja teadlasi jagama nendega oma järeldusi varajase ravi uuringutest? Või miks ei mainita seda, et vaid mõni nädal pärast nimetatud kohtumist (taaskord üheskoos FLCCC ja dr Hilliga) muutis NIH oma ivermektiini juhise negatiivsest (ivermektiini saab soovitada ainult uuringuteks) neutraalseks?

Huvitav, kui valivaks on Vikipeedia pandeemia ajal muutunud… Näiteks vääris Vikipeedia ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vaheline 2020. aasta oktoobris sõlmitud leping seal täielikku kajastust, aga fakt, et WHO on ivermektiini uuringuid terve pandeemia vältel hoolikalt jälginud, ei pälvinud seda sugugi. Tegelikult avaldas dr Maria Van Kerkhove^[3] 2021. aasta veebruaris toimunud meediabriifingul teabe^[4], et WHO oli selleks hetkeks läbi töötanud 11 uuringut 1500 patsiendiga, ning et kuigi WHO hinnangul polnud selleks hetkeks andmed soovituste tegemiseks veel piisavad, olid uuringud ise kahtlemata paljutõotavad.

Miks ei võiks Vikipeedia seda ja kõiki teisi ülaltoodud asju mainida, kui neil poleks selget eesmärki nimetatud võimalikku ravivõimalust ja erinevaid eksperte, kes seda uurivad, täielikult diskrediteerida? Probleem on selles, et erinevad maailma suhtluskanalid, alates sotsiaalmeedia hiiglastest nagu Facebook ja Twitter kuni entsüklopeediateni nagu Vikipeedia, võimendavad ivermektiinivastast eelarvamust, kujutades fakte kallutatud viisil, mis on eksitav.

Esitame küsimuse, kas tervete teabelõikude väljajätmine teemat puudutava tõe hulgast ei ole mitte eksitav? Meie arvates on. Teadusuudiste portaal TrialSite loodi 2018. aasta lõpul, et jälgida erinevaid farmaatsiauuringuid, ning seda eesmärgiga muuta kliiniliste uuringute protsessid läbipaistvamaks, eriti pöörati tähelepanu uuringupaigale. Hindame kõrgelt farmaatsiatööstust, meditsiinilisi läbimurdeid ja ravimeid, mida paljud tänapäeval iseenesestmõistetavaks peavad. Patsientide või vabatahtlike puudus on kliiniliste uuringute pidev probleem. TrialSite'i algne eeldus oli, et dünaamilisemad ja kaasavamad (patsiendi suuremale kaasatusele suunatud) uuringud - võivad aja jooksul kaasa tuua ravimite turuletuleku kiirenemise. Ehkki farmaatsiatööstus võib arvata, et nad teevad head tööd suhtlusel patsientide ja üldsusega, arvame meie teisiti. Me leiame, et tõelised osalusuuringud peavad järgima valemit, mis algaks teadlikkuse kasvatamisest ning hõlmaks ka uurimistöö läbipaistvust ja info üldist kättesaadavust.

Kui pandeemia algas, polnud meil ivermektiini suhtes muid eesmärke, kui uurida, kuidas olemasolev ravim võiks uue haiguse puhul potentsiaalselt abiks olla. Olime teadlikud erinevaist uuringuist, kuid me ei osanud ette näha kõigi peamiste meediaallikate uskumatut vastuseisu neile. Veel vähem oleksime oodanud avalikku vaenulikkust mis tahes teadlaste suhtes, kes ivermektiinist positiivseid uuringutulemusi avaldasid.

Vikipeedia on ivermektiini puhul ise on hea näide tükeldatud valeinfo levitamisest, kui on vältinud muude faktipõhiste seisukohtade avalikkuse ette toomist. See kõik on pannud meid uskuma, et COVID-19 pandeemia ohjad võivad olla regulatiivselt kaaperdatud. Huvitav on see, et kui Vikipeedia toob näiteid regulatiivsest kaaperamisest, siis ei mainita ses pikas asutuste nimistus FDA-d.